Jõulud!

Esmaspäevast neljapäevani on palju juhtunud. Esmaspäeval saatsin Maali bussi peale. Kohutav oli. Lõpuks hakkasime mõlemad nutma. Veiko pidu oli ka, aga mul oli tõesti nii meeletu peavalu ja otsustasin selle siiski vahele jätta. Sorri, Veiko. Teisipäeval nägin Eliisat! Nii lahe! Läksime kohe pange. Ja siis kaupsi. Ja siis raamatupoodi. Ja siis üldse, niisama. Kolmapäeval läksime Eliisaga Tallinnasse. Nägime seal ka Mirjamit. Tagasi tulime rongiga ja läksime siis kaupsi. Neljapäeval käisime lihtsalt Eliisaga linnas. PS. Ma olen õel. Ja me ootame Eliisaga JÕULE!

jeees

Tallinn, here I come!

:(

Homme tuleb Eliisa ja läheb Maali. Kas saab enam hullemat asja olla? Ahjaa, täna rääkisin pikalt Lyga, aga kuna Maali läheb homme ära, siis pole mul mingit tahtmist täna pikemalt blogitada. Äkki homme.

:/

Täna käisin Tallinnas ja homme on tähtis päev!

Tsink Plekk Pang

Jah, Mirjamil on õigus. Homme saab nädal mu viimasest postitusest. Päris hea oli mõnda aega mitte kirjutada. Kuigi päris palju on selle aja jooksul juhtunud. Näiteks esmaspäeval oli kodugrupp, mida viis läbi Harri. See oli lihtsalt super. See kodugrupp koosnes põhiliselt palvetamisest, mis oli iseenesest väga vajalik. Marleen oli ka kohal! Ja Valts. Pärast läksime alla jäätist sööma. Järgmisel päeval oli noorteka üldkoosolek, millest mina pääsesin, sest läksin Tallinnasse. Tallinnasse minek tuli just õigel ajal. Mõnus oli mõneks ajaks Salemist kaugemale saada ja Tartust välja. Ning üldse oli mõnus Tallinnas linnas käia. Kuigi ma pidin seda umbes 10 tundi tegema(kõndima). Igatahes oli see seda kõike 100% väärt. Jalad olid ainult valusad pärast. Ma ei kujuta ette, mis oleks saanud, kui ma veel kingad oleksin jalga pannud. Tegelikult lootsin ma Mirjamiga ka kokku saada, aga kuna mul ta numbrit polnud ja ma ei saanud teisipäeval normaalsel ajal MSNi minna, et midagi kokku leppida, siis ma ei näinudki teda kahjuks. Tallinnast Tartusse hakkasin sõitma kümme läbi ja samuti jõudsin Tallinnasse enne kümmet. Muidu polekski võib-olla see kõndimine väärt olnud seda vaeva, kui need ostetud asjad poleks seda kõike välja lunastanud. Õnneks lunastasid. Igatahes neljapäev oli jama. Täiega igav oli. Õhtul käisin ainult emaga lõunakas ja vaatasin telekat. Ja reedel. Vot reede oli juba midagi. Vägev tegelikult. Nägin Maalit. Käisime panges ja kinos(transformerid). Väga lahe oli teda jälle näha ja rääkida oli ka paljust. Kõige lahedam on see, et Maali tuleb juba esimesel vaheajal Tartusse. Tema esimesel vaheajal. See on siis nädal aega meie omast varem. Nii äge! Kahjuks pärast kino tuli talle isa järgi. Enne minekut andis Maali mulle täiega armsa karbi, mille ta mulle oli teinud(isegi Pipi ütles, et see on äge). Igaks juhuks, kui me enne ta minekut enam ei kohtu. See karp oli lihtsalt nii lahe. Nii seest kui ka väljast. Sisse oli ta kirjutanud luuletusi sõpradest ja pani sinna 2 pilti, mis me automaadis tegime kunagi. Nii armas. Ja loomulikult oli karp täis minu lemmikuid komme(marianne) ja sulgi ning ka tema mälestusi, mis me koos teinud olime ja mida ta minust mäletas. Nii armsad olid need kõik. Nii megalahe oli neid lugeda. Ja 1 hullult armas käevõru oli ka seal. Nii äge karp. Ma ei saanud neid hakata tänaval lugema, seega läksin istusin pingile, kus minust möödus kamp inimesi, kellest 1 ütles minu kohta, et ma olen õnnelik. Loomulikult olen ma õnnelik, et mul nii fantast sõbranna on! Kuigi kohutav on see, et ta läheb 27ndal ära. INGLISMAALE! Aga õnneks näen ma teda varsti jälle! Jess! Homme lähen ma sugulase sünnipäevale. Tallinnasse. Ja pühapäeval tunnistan teenistuse ajal. Nii lahe. Ja naljakas on see, et Mirjam tunnistab ka oma koguduses samal ajal. Mirjam on ka osutunud super inimeseks lihtsalt. Nii vinge, et me samal ajal tunnistame lihtsalt! Ja Kataga on ka lahe rääkida :) Praegu on kõik kõige paremas korras :) Ja Eliisa tuleb nüüd juba 2 päeva pärast tagasi!

9 päeva veel

Täna rääkisin Veikoga. Väga lahe on tegelikult ju temaga rääkida. Ma ei teadnudki, et ta nii lahe on. Ja ta õpetas mulle midagi väga olulist. ME OLEME JUMALALE NII LÄHEDAL, KUI ME OTSUSTAME OLLA! Tänks, Veiko, et Sa oled Veiko :) Ja Eliisa tuleb 9 päeva pärast tagasi!

27

Elu on ALATI ilus. Ükspuha, mis juhtub. Ükspuha, mis keegi teeb või mõtleb. Veel vähem, mis ütleb. Elu on ilus ja jääb ilusaks. Tänapäevane maailm on nii agressiivne. Täis vägivalda. Vaenust tekib vägivald, vägivallast hirm, hirmust pessimism, tunne, et miski siin maailmas pole enam õieti. See pole ju nii. Ära pürgi tundmatutesse kaugustesse. Ära mõtle suuremalt, kui Sa ise oled. Võta aeg maha ning vaata enda ümber. Kõik on hea! Vaata aknast välja, mis iganes Sa sealt ka ei näeks. Mõtle, kuskil teeb seda sama inimene, kellest hoolid. Ning kui kasvõi 1 säärane inimene. Kasvõi 1, kes hoolib. Siis on elu ilus. Ära ole pime. Ükskõik, mis keegi ütleb või teeb. Sina vaata aknast välja ning mõtle nendele, kes on Sulle lähedased. Ning Sul ei saa elus kunagi valus olema.

Ma ei tea, kas see päriselt ka mõjub, aga kuna ma mingi aeg kõike huvitavat oma märkmikusse üles kirjutasin ja selle taaskord olen avastanud, siis mõtlesin, et kirjutan sellest blogisse. NB! Ma POLE emo. Ma pole seda ise eriti katsetanud(jutu sisu). Selle jutu sain ma tegelikult tänu Aarnele. Ma ei tea, kas tema on selle välja mõelnud(ta on väga loov inimene) või on ta selle kusagilt leidnud. Mina isiklikult seda lugedes ja kirjutades mõtlesin Eliisale. Ma pole teda näinud umbes....hmm...umbes 25 päeva. Nii kaua! Aga õnneks näen ma teda juba kümne päeva pärast. Jesss! Ja siis läheb Maali ära Inglismaale. Aga õnneks ta tuleb oma esimesel vaheajal Tartusse. Kui hästi läheb. Ja Veiko tuleb ka juba 26ndal Pärnust tagasi. Peaks vist pipragaasi muretsema, et ta kõditamisest pääseda. Ning Laura läheb 23ndal Rootsi ja tuleb alles 29ndal! Nagu mida pekki?! Ahjaa, täna nägin Janeli`d ka üle pika aja. Ja ka Deeliat. Nii hea, et Eliisa varsti tagasi tuleb. Mina olen selle üle üliõnnelik. Lõpuks näen teda jälle üle pika aja! Ma tunnen temast nagu täiega puudust. Kuna Eliisa on ära olnud, siis olen saanud ka rohkem aega veeta Kadiga ja Lauraga, mis on ka lihtsalt super olnud. Nad on ka lihtsalt nii üleägedad inimesed. Aga Eliisa võiks siiski juba kiiremini tagasi tulla. Okei, täna on 17 onju, siis tuleb 18, 19, 20, 21, 22, 23(Laura läheb ära. Niu), 24, 25, 26(Veiko tuleb) ja siis see kuulus 27 Jess! Lõpuks tulebki Eliisa. Seega 10 päeva veel! Nii vähe! Nii lahe! Ja siis tulebki ta juba tagasi! Jupiduu! Ja siis veel 29ndal tuleb Laura ka tagasi! Nii super lihtsalt! Täna pidin veel tibi ka mängima. Õigemini, mitte mängima, vaid laskma ennast tibina filmida, sest ma ei pidanud ju eriti pingutama selleks(eksole Roland). Okei, igatahes näen ma kümne päeva pärast jälle Eliisat ja ma olen ka nii õnnelik, et minu elus on ka Laura ja Kadi, kellega on alati nii lahe olnud.