Salemis

Tänane oli küll nii super lihtsalt. Nii hea oli käia jälle Salemis ja näha kalleid õdesid-vendi. Hommikul ma ei arvanudki, et sinna lähen. Otsustasime Eliisaga eelmisel õhtul, et lähme kell 11 linna, aga kuna mul oli aku tühi ja ma ei oleks jõudnud nii vara linna minna ning ma ei teadnud ka Eliisa numbrit, siis helistasin Laurale(tema nr oli mul olemas) ja küsisin Eliisa numbri. Kahjus oli ainult sellest, et ma pidin ta une katkestama, et Eliisa nr saada. Sorri, Laura. Kuna jutt on Laurast, siis ta selle ka loomulikult andis. Nüüd sain Eliisaga kokkusaamise tund aega hilisemaks lükata. Kokku saime raamatupoes, kus oli ka Maris(kui see ta nimi ikka oli). Ta oli mingi üliõnnelik, et seitsme päeva pärast vabastavad hambaarstid ta hambad breketitest. Okei, pool tundi oli aega Salemisse minekuks. Ristimiskool ju. Lõpuks sain sinna ka minna. Tõsiselt hea oli seal. Mina isiklikult tundsin natuke Jumala ligiolu, aga see võis ka sellest olla, et Viljandis olles on seda palju raskem tajuda kui nende seltsis seal. Pärast seda tšillisime niisama Salemis veel VIP-idega. Mingi aeg läks mul ja Kadil kõht tühjaks ja me läksime poodi. Ostsime võileiva materjali ja pudingut ning läksime alla kööki sööma. Alguses lollitasime niisama ja mingi aeg mõtlesin ma, kuidas Jakobiga rääkida. Kuna mul lollitamistuju oli, siis tegin nalja, et lähen tema juurde ja ütlen, et keerame uue lehekülje. Eliisa arvates pidin ma just seda tegema. Mulle see mõte küll absoluutselt ei meeldinud, aga mõtlesin, et vahet pole, enam hullemaks see olukord küll muutuda ei saa. Samas tundus see nii totakalt naljakas, et ma arvasin, et ei suuda seda teha. Enne hakkan naerma. Olime siis üleval Max`i ruumis kui samme kuulsime. Tormasime kohe kolmekesi toast välja kui Kadi ütles, et Jakob. Okei, siis läksin tagasi. Äärepealt oleksin naerma hakanud(see jooksime tundus ka ikka veel nii naljakana). Tema ei saanud ka vist aru, mida ma selle all silmas pean ja üsna raske oli talle seda selgitada. See oli nii absurdne lihtsalt. Aga seda tuli teha, sest Jakob on tegelikult väga tore ja heatahtlik ja lahe inimene ning vastik on "vennaga" halvasti läbi saada. Pärast seda oli kergem tunne küll ja ma arvan, et nüüd on küll lihtsam temaga suhelda. Ma loodan. Ma naersin päris pikalt selle totra vestluse üle. Ning kui aus olla, siis ma tundsin ennast pärast seda palju rohkem kristlasena. Palju kergem hakkas. Koju läksin Kadiga ja jalgsi. Terve tee rääkisime igasugustest asjadest. Eriti Salemi kogudusest ning Salemi ja Risttee erinevustest ja külgedest, mille poolest need 2 kogudust sarnanema hakkavad. Kadiga saab ka vabalt kõigest rääkida. Super inimene lihtsalt. Saatsin Kadi koju ja palvetasin tee peal. Nii hea oli palvetada. Koju jõudes läksin blogi kirjutama ning rääkisin MSN-is Mihkli, Laura, Eliisa ja Kristeniga. Ma tean, et pean kohe tagasi Viljandisse minema, kuigi kahju on jätta neid hinnalisi inimesi. Seal, ilma teisteta, on nii raske võtta aega Jumala jaoks ja lugeda Piiblit. Õnneks on mul vaja läbida veel see viimane lõppsirge ning siis võin juba tagasi koju tulla. Lõplikult. Samas naljakas oli see, et varem, mittekristlasena, oli kool mulle äärmiselt oluline. Kristlasena see mulle enam nii oluline polnud ja täna koolist möödudes tundsin ma, et igatsen kooli. Kuigi oma sõpru igatsen ma veel rohkem. Nad on ju nii lahedad ja alati nii suureks toeks olnud.