Vene keel on kõige nõmedam aine üldse.

pühapäev

Käisin täna Ristteel, kus oli parim Jumalateenistus mu elus vist. Seal esines see äge bänd ka-Kristian Stanfill. Nende esitatud ülistuslood olid lihtsalt mega head. Üks laul pani mind küll täiega sügavalt kristluse üle mõtlema. Me istusime M-K ja Bettiga üsna taga ka õnneks, sest keset teenistust pahvatasin ma lihtsalt naerma. Ja Maria-Kristiina ka, sest talle tundus see nii naljakas olevat(Toivo istus meie ees). See naer tuli just Märdi jutluse ajal. Märdi jutluse sisu rääkis usaldusest, Saamuelist, Eelist ja tema poegadest ja loomulikult ka Kreetast. Märt hakkas rääkima just sellest, kuidas Jumal Saamueli hüüdis ja mina mõtlesin sellel ajal oma seiklustele Eliisaga. Ja nii ma naerma pahvatasingi. Kuna Maria-Kristiina hakkas ka naerma, siis ei saanud me kumbki pidama. Okei, mingi aeg rahunesime me maha, aga see sama jama kordus siis, kuui Betti arvas, et ma nutan. Ülistus oli seal lihtdalt suurepärane. Ma tõesti tundsin, et ma täiega saan Jumalat ülistada. Pärast Jumalateenistust läksime M-K ja Bettiga linna. Kaubamajja. Mingi aeg läksid namad ära ja ma jäin emaga linna. Ja pärast seda käisin Salemis. Päris lahe oli. Homme on jälle KOOOOOOL:/ See on niiiiiii mega nõme!

:)

Mul on lihtsalt nii meeletult igav, et ma hakkasin blogi kirjutama. Ma olin nii meeleheitel, et ma oleksin äärepealt üksi kinno läinud. Kümnesele seansile. Aga kuna mu ema mind ära ei viitsinud viia(külalised tulid) ja buss oleks ka kell kümme tulnud ning ma ei hakanud jalgsi minema, siis mõtlesin, et teen hoopis blogi. Aga enne blogi istusin MSNis ja rääkisin Roni, Kristeni, Laura ja Eliisaga. Eliisa arvuti jooksis kokku ja ta saatis mulle SMSi sisuga mul arvut jooksis vastu seina. Selle peale naersin ma üsna pikalt. Tüüpiline Eliisa. See on kõige lahedam SMS mul siiani. Kui ma saaksin, siis ma raamiksin selle kohe ära. Homme lähen Ristteele ja Eliisa tuleb vist ka. Vähemalt tahab ta seda väga teha. Seal on ju see äge bänd ja üldse. Mina olen ju seal. Okei, ei tegelt Risttee on ise lahe. Aga kuna homme on gospelkoor, siis ta natuke kahtleb veel selles, kas ta ajaliselt saab tulla.

Terve tänase päeva istusin ma lihtsalt tühja. Natuke ma koristasin ka, aga enamjaolt istusin siiski tühja. Selle pärast mu koristamine nii pikaks veniski. Vähemalt sain ma oma kapi korda tehtud. Nii palju asju läks ära viskamisele. Ja ma käisin täna 2 korda duši all. Ühe korra käisin niisama. Ja teisel korral pesin pead. Päris mõtekas ju. Seega, kuna ma 2 korda käisin, siis järelikult kulus mul selleks 14 minutit(7+7). Ei, tegelikult täna ei üritanud ma uut rekordit püstitada ja seitsme minutiga ma pesus ei käinud. Täna lahkusin kodust ka ainult ühe korra. See oli siis, kui ma tanklasse rämpsu ostma läksin. Arvatavasti igavusest. Midagi ma tegin veel, aga mulle ei tule meelde, mis see täpselt oli. Ahjaa, 1 asi veel. Ma ei taha KOOOLI! Ma tunnen praegu täiega, et kõik saab jälle endiseks ja ma muutun jälle normaalseks. Normaalsemaks. Okei, nüüd peaks küll midagi mõtekamat tegema hakkama. Head ööd :)

Mul on kõht tühi. Peaks vist sööma minema.

Jesus paid it all

Tänase päeva võin võtta kokku vaid ühe sõnaga-SUPER! See on enamjaolt ka selle pärast nii, et Maali on lõpuks ometi MSNis. Ja mul oli täna Eliisa, M-K ja Mariadega nii lahe! Ja Risttee ka ruulib täiega! Täna on kõik nii hästi läinud, et mul on rõõmustamiseks nii palju põhjuseid. Käisin täna ka Eliisaga LIFTil. Nii superäge oli. Seal esines ka Kristian Stanfill oma bändiga. Nii hea on lihtsalt näha, kuidas ta kogu oma südamest ülistust laulab. Seda vaadates tekib täiega tahtmine ülistada Jumalat. Jah, tänane LIFT oli lihtsalt võimas ja meeldejääv. Appi, ma pole nii kaua kirjutanud ja nüüd on mul liiga palju mõtteid, mis omavahel sassi kipuvad minema. Päris hull. Igatahes pärast LIFTi läksime Eliisa, M-K ja Mariadega kaupsi poole. Terve tee me ainult naersimegi ja mina tundsin ennast täiega laksu all olevana. Nende sõnul olingi ma varem selline. Ei no väga julgustav. Kaupsi juures läks esimene Maria bussi peale(M-K). Teise Maria saatsime me Eliisaga bussijaama ja kolmas läks bussijaamas minema. Pärast seda, kui me olime teise Maria bussi peale saatnud, läksime ka ise Eliisaga bussi peale. Kaubamaja eest istusime 5 peale. Meil on tavaliselt nii kombeks, et lähme 5 peale ja sõidame Risttee lähedale ja tuleme maha ja räägime ja siis lähen ma Eliisa maja lähedal bussi peale, kuhu Eliisa mind tavaliselt saadab(Eliisa ju). Bussi peal nägime me veel Katat, Kristat ja veel kahte poissi. Reede ju. Pidu, pidu, pidu. Bussi pealt maha tulles jalutasime "minu" bussipeatuse poole, kus me pidime 14 minutit bussi ootama, Terve selle aja arutasime me Eliisaga teiste Salemi noorte tulevasi elusid. Kus nad elavad(linnas), amet, perekord ja üldse selline peen värk. Nii lahe oli. Me rääkisime ka enda eludest. Ja Maali omast. Me teame Eliisaga ainult seda, et me tunneme temast sajaga puudust ja me teame ka seda, et me jääme veel pikaks ajaks sõpradeks. Sisetunne selline. Koolis on ka nii meeletult masendav Maalita. Enam pole mitte kellegagi kõigest rääkida. Nagu rääkida võid kõigiga, aga mitte nii nagu Maaliga. Tema on ju Maali ikkagi. Alati estra Tõnis(s)oni klassist möödudest tuleb mulle üheksas klass meelde ja Maali. Kogu vana klass. Mul on küll nii äge klass, aga vanast tunnen küll täiega puudust(seal oli ju Maali). Üldse pole kool enam nii lõbus ja vahetunde ei oota ma ka enam nii väga. Okei, vahetunde ootan ikka, aga ainult selle pärast, et ma saaks Mallingu ja Jäägeri tunnist puhkust. Neid tunde on ju nii palju! Maali võiks ikka täiega meie klassis veel käia. Siis ei pommitaks Malling ka igat õpilast nõmedate küsimustega. Muidu oli Maalil kombeks küsimustele vastata enne, kui õpetaja teisteni jõudis. Nüüd on kõigil jälle 1 mure rohkem. Nüüd on Maali lõpuks ometi MSNis. Nii äge lihtsalt! Varsti peaks magama ka minema. Igatahes enne LIFTi sain ma ka Eliisaga kokku. Temaga kokku saamist ootasin ma terve tänase päeva. Tegelt ootan ma seda alati. Talle helistamist ma küll nii väga ei oota, sest kumbki ei suuda kõnet lõpetada(järgmine kord võtan Ly vahendajaks). Igatahes sain ma Eliisaga 17.30 raamatupoes kokku. Teine Maria tuli ka ja sealt läksime edasi mäkki. Ja sealt edsi bussi peale, kus ma nägin Rivot! Rivo on ka lihtsalt megalahe. Ma polnud teda ka nii kaua näinud ja hea oli rääkida temaga. Tõsiselt lahe, et ma teda lihtsalt bussis nägin. Ma ise arvasin küll, et ta kolis juba ammu Tallinnasse. Perega. Aga ei kolinud. Edasi läksimegi LIFTi jälle. Ja seal algaski see kõige lahedam osa. Bänd ja Risttee rahvas. Nii lahe oli neid jälle näha. Täna oli tõesti lahe. Kõik läheb aina paremuse poole. Ma poleks kunagi arvanud, et ma Ristteest kunagi nii hästi hakkan arvama. Nii lahe! Eliisaga oli täna nii megalahe lihtsalt! Päriselt. Ja Maalit tahaks ma ka juba täiega näha! :)

Viljandi

Värvisin täna Viljandis aeda. Jee!

Käisin täna koolis. Täna algas jälle ametlikult kool(muidu poleks läinud). Õnneks olid meil lühendatud tunnid. Kuna kahe esimese tunni ajal aktus oli, siis toimusid ainult matemaatikad ja vene keeled(teisel rühmal saksa keeled). Vene keele tunnis saatis õpetaja mulle mürgise pilgu ainult selle eest, et ma küsisin Kai käest, kas ühest kultuuri tegelasest piisab(kontrolltöö). Kindlasti poleks see pilk nii mürgmine olnud, kui ma poleks eelmise aasta viimasel veerandil vene keele õppimisse nii ükskõikselt suhtunud. No viimasel veerandil ju ikka võib. Koolist sain lahti kell 12. Seega, mul vedas siiski rohkem, kui ma alguses olin arvanud. Algselt olin Eliisaga kokku leppinud, et saame linnas kokku kell 3, aga muutsime selle siiski poole kaheks. Käisime niisama linnas ringi ja jõime teed. Ja kooliasju ostsime ka. Lõpuks läksime ka mäkki, kus me päris kaua passisime. Tühja. Ja siis läksime jälle Kaubamajja. Nõme, et kell nii palju on ja varsti jälle kool on:/ Homme on mul veel 9 tundi ka, seega koolist saan lahti kell 5 umbes. Jube! Ma võin kihla vedada, et homme kodugrupis ei suuda ma silmigi lahti hoida. Samas on mu uus klass üsna lahe. Tibisid(minusuguseid) eriti palju ei tulnudki. Kaks tükki vist. Ülejäänud olid tavalised. Normaalseid poisse oli ka vähe. Nagu normaalseid(Ly klassil ei vedanud selles suhtes absoluutselt). Oma klassiga olen mina küll väga rahul, kuigi Maali võiks siiski minu klassis käia. Peaks vist magama minema.

Risttee

Algatuseks tahan öelda, et kohutav on see, kui inimesed valetavad. Lihtsalt vastik on inimestes pettuda ja ainult selle pärast et nad otsustavad, et ei räägi tõtt. Ja ei mõtle selle läbi ka teistele. Õudne. Ja esmaspäeval on juba kooooool. Ilma Maali-Liina Kullata ja ilma Liisi Toropita ja ilma Kärt Torita ja ilma...hmm...neid on liiga palju. Ma ei hakka loendama neid. Praeguse seisuga ma küll kooli ei oota, kuigi lugedes oma ühte viimastest postitustest, leidsin, et sinna olin ma kirjutanud just seda, kui väga ma kooli ootan. See pidi olema sellest, et päike oli mulle pähe hakanud ning ma ei mõelnud sellele, et Maalit pole tulevasest aastast enam minu klassis. Samas hea, et ma sellele ei mõelnud, sest siis oleksin ma terve suve selle pärast põdenud. Ma arvan, et Jumal korraldas selle nii, et ma ei peaks kooli pärast põdema. Muidu poleks ma isegi suve suutnud nautida ning kooli alguseks oleks ma jällegi sama väsinud olnud. See selleks. Igatahes viimasel ajal olen kogunud seda, et ma ei tunne enam Jumala ligiolu. See on olnud juba pikemat aega nii. Ma ise arvasin, et see on Salemist. Mõnikord tunnen lihtsalt, et ei suuda sinna minna ja olen õnnelik, kui saan Salemi üritustele hilineda(haiglane jah). Selle pärast lähengi homme Ristteele. Ehk polegi Salemi kogudus minu jaoks. Vähemalt praegu. Ma tean, et see aeg läheb mööda, aga praegu tunnen täiega, et Salem pole minu jaoks enam see, mis vanasti. Ja uuel noorteka hooajal pean ma blogisid hakkama tegema. Oh õudust. Okei, iseenesest on see lahe, aga mitte praegu. Ma ei oska sellest ka kellegagi rääkida. Õnneks Laura soovitas mul täna lugeda "Eesmärgist juhitud elu" 14ndat peatükki(tänks). See tõesti aitas. Ma usun, et see mõjus mulle nii hästi just selle pärast, et ma pole viimasel ajal lihtsalt suutnud Piiblit lugeda ja samas tundnud selle pärast ka süümekaid. Kuna ma täna lugesin seda, hakkas mul parem. Ja ma tundsin jälle, et Piibel on siiski mu sõber. Nii mõnus. See peatükk ise oli ka meeletult julgustav. Hea oli jälle lugeda Jumala kohta. Kuna meil ka osadust pole absoluutselt olnud, siis oli see tõesti vajalik. Kindlasti mõjus kõigile ka halvasti Maali Inglismaale minek. Mina tunnen temast küll kohutavalt puudust. Selle pärast otsustasimegi Eliisaga Maalile paki saata ja talle ka kirjutada. See pakk peaks küll talle rõõmu tegema. Me oleme Eliisaga sellesse pakki nii palju aega ja vaeva investeerinud. Aga super oli seda siiski teha. Kahjuks pole see veel päris valmis. Kiri on kirjutamata ja veel mõned asjad poolikud. Aga küll me need valmis saame. Otsustasime Lauraga ka Harrile öelda seda, kui oluline ta Salemis on ja kui palju me teda igatseme ja kui palju ta Salemi noortele andnud on. Tal peaks samuti olema hea meel seda teada. Mõnikord tuleb lihtsalt inimestele meelde tuletada, mida nad tähendavad. Päris hea oli lõpuks jälle üle mõne aja blogitada. Tänks, Laura selle tänase vestluse eest. Kuna mul pea valutab, siis lähen vast magama :)