Käisin täna Ristteel, kus oli parim Jumalateenistus mu elus vist. Seal esines see äge bänd ka-Kristian Stanfill. Nende esitatud ülistuslood olid lihtsalt mega head. Üks laul pani mind küll täiega sügavalt kristluse üle mõtlema. Me istusime M-K ja Bettiga üsna taga ka õnneks, sest keset teenistust pahvatasin ma lihtsalt naerma. Ja Maria-Kristiina ka, sest talle tundus see nii naljakas olevat(Toivo istus meie ees). See naer tuli just Märdi jutluse ajal. Märdi jutluse sisu rääkis usaldusest, Saamuelist, Eelist ja tema poegadest ja loomulikult ka Kreetast. Märt hakkas rääkima just sellest, kuidas Jumal Saamueli hüüdis ja mina mõtlesin sellel ajal oma seiklustele Eliisaga. Ja nii ma naerma pahvatasingi. Kuna Maria-Kristiina hakkas ka naerma, siis ei saanud me kumbki pidama. Okei, mingi aeg rahunesime me maha, aga see sama jama kordus siis, kuui Betti arvas, et ma nutan. Ülistus oli seal lihtdalt suurepärane. Ma tõesti tundsin, et ma täiega saan Jumalat ülistada. Pärast Jumalateenistust läksime M-K ja Bettiga linna. Kaubamajja. Mingi aeg läksid namad ära ja ma jäin emaga linna. Ja pärast seda käisin Salemis. Päris lahe oli. Homme on jälle KOOOOOOL:/ See on niiiiiii mega nõme!
Sunday, September 16, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
hehh,
kas sa mõtled iga jutluse ajal millestki muust n.t:``seiklused eliisaga``?
Post a Comment