Kell on 2.34 ja ma hakkasin enne kahteist natuke inka kodulugemist tegema, mis pole mul siiani valmis. Päris masendav.

Nüüd ma tean, mida ma selle kõigega tegema pean ja ma tunnen ennast nagu palju paremini! Kohe PALJU paremini.

(: :)

Ma olen NIIIIIIIII unine! Ma läheks hea meelega praegu magama, aga m olen netisõltlane(pean lahti saama) ja siis mul on homme matas ja inkas tööd. Okei, ma praegu vatn veits telkut ja pärast teen veits pikema blogi ja õpin:) Tegelt ma hakkan praegu hoopis piparkooke tegema ja mingid jõulufilmi vaatama:)

Ma hakkan kohe piparkooke tegema!

Hapud mandariinid

Ma mingi nädal aega küsisin isalt alati, et kas ta mandariine tõi, kui ta poest tuli. Alati tõi ta nende asemel hurmaad või banaane või midagi muud. Täna ta lõpuks tõi suure hunniku mandariine. Ma tahtsin neid mandariine just selle pärast, et nendega tuleb alati jõulutunne, aga need mandariinid olid nii hapud, et jõulutunne kadus nüüd küll täielikult ära. Igatahes õhtul kavatsen ma küll jõulufilmi hakata vaatama.

Pimekohtingud

Ma lihtsalt ei mõista, miks inimesed käivad pimekohtingutel. Okei, kui see teisetele mõju ei avaldaks, siis okei onju. Tehku mida tahavad, aga see ju mõjutab teisi ka. Näiteks täna kui me Kertuga kooli ees üks öösel rääkisime, pärast seda kui ma hommikul koolis käisin, mis polnudki väga hull, sest arvestades seda, et mul oli 6 tundi ja ma pidin kooli minema teiseks tunniks, läks aeg üsna kiiresti. Esimesed tunnid olid eesti keeled, pärast mida ma vastasin "Kuningas Oidipust"(ma sain selle südaöösel läbi alles), mille ma viie sain. Nii lahe! Siis algas füüsika, kus õps teadmatult suht kildu viskas ja pärast seda mata, milles me kolmelise determinandi ära õppisime ja siis veel kaks I-ami. (Inglise-Ameerik kirjandus) Seal pidime tegema ettekandeid oma teemade kohta. Minu ja Hannu teema oli 11nda sajandi tuntud inimesed, aga kuna ta puudus, siis ei saanud mina ettekannet teha. Loomulikult õps ähvardas, et kes täna ära ei tee, see saab järgmisel korral maksimum hinde nelja, aga loodetavasti see jääbki ainult ähvarduseks. Pärast seda läksin koju ja vaatasin 7th Heavenit(suht hea osa oli täna) ja siis veel tegin oma toa korda ja kuna ma nii hoogu sattusin, siis tegin elutoas ka suurpuhastuse. Kuna kell hakkas juba kuus saama, siis pidin kaupsi minema, et Lauraga kokku saada ja Ristteele minna. Me ostsime kaubamajast veel kuuma šokolaadi ja ühe šokolaadi saiakese. Poole seitsme ajal hakkasimegi me Risttee poole jalgsi minema. Seal oli täiega lahe. Tegelt olen ma igal korral ühe enam näinud seda kui tublit tööd nad teevad ja kui ägedad Risttee inimesed tegelikult on. Nagu nad näevad selle kõige kallal tõesti vaeva. Pärast LIFTi läksime me edasi Elu Sõnasse, kus ma ka ülejäänud Salemi noori nägin ja Risttee bänd kontserti andis. Kuna viimane buss pidi pool12 minema, siis hakkasime me sealt 23.07 umbes tulema(või vähemalt jopet selga panema) ja umbes 10 minutit enne bussi tulekut jõudsime bussipeatusesse. Maha läks enamus meist kaupsi ees, kus Kersti ja Risto Tigedasse Tikrisse edasi läksid, Betti ja Helena Riiamäe suunas ja meie Kertuga Aneelinna. Kertuga oli täna tõesti hea rääkida. Me rääkisime kooli ees ka üsna pikalt kuni tuli see pimekohtingu värk. Igatahes me rääkisime Kertuga sebra juures, kui 2 meest meie juurde tulid ja küsisid, et kas me ootame kedagi. Kuna me kubki aru ei saanud, mida nad selle all mõtlesid, siis küsisime, et mis mõttes, mille peale nad vastasid, et kas me nagu pidime kellegagi kokku saama. Me ütlesime, et me pole need, kelleks nad meid peavad ja me räägime niisama omavahel. Nemad läksin selle peale üle tee ja vaatasid meie poole üsna tihti(küllap arvasid, et me olime siis need, kelleks nad meid alguses pidasid). Nad olid suht kaua seal juba oodanud kui tulid veel meie juurde ja küsisid üle, et kas me oleme kindlad, et me kedagi ei oota. Kui me ütlesime, et me tõesti pole need kelleks nad meid peavad ja et me ei oota kedagi, siis ei tundunud nad meid uskuvat(kuid kes teab, äkki isegi uskusid) ja läksin sinna suunda, kust nad tulid. Ma küll hõikasin neile järgi, et ma olen 15, et neile tõestada, et me tõesti pole need(mulle meenus alles kodus, et ma olen 16), kuid see võis hoopis hullemaks olukorra teha. Äkki nad pididki 15-aastastega kokku saama. Igatahes homme lähen ma küll Elu Sõnasse, kus ma täna Maxile äsasin. Tegelt mul on temast nüüd kahju. Ma olen ikka selline kurjajuur. Ja Airel on täna sünna! Palju õnne! :)

Torstai

Tänane oli suht nõmekas. Ainus lahe värk täna oli vist soome keele tund. Enne seda aga ei suutnud ma kuidagi üles tõusta(esimene tund oli vaba) ja siis väljas oli veel nii külm. Esimene tund oli keemia, kus oli tunnikontroll, millest ma kahte ülesannet ei osanud. Nädalavahetusel pean täiega keemiat õppima. Järgmine tund oli eesti keel, kus me aanlüüsisime "Kuningas Oidipust". Minul oli see lugemata ja ma tean, et kui õpetaja oleks teadnud, poleks minu tänane eesti keele tund just meeldiv olnud. Õnneks saan ma täna selle läbi lugeda(50 lk veel) ja loodetavasti saan ma selle siis ruttu ära vastata. Seda on nagu hullult raske lugeda. Mingi haige poeetiline raamat, millesse tuleb täiega süveneda ja igal pool on nii palju segavaid faktoreid(Ly, telekas, MSN, lärm jne). Nii nõme raamat. Okei, see tund sai imekombel suht kiiresti läbi, aga pärat seda oli inkade kord. Kahe inka kord. Esimesest tunnist pool tundi kulus Christmas Show planeerimisele ja tagumine osa oli mingi peatüki analüüsimine ja teine tund oli ka mingi tv täitmine. Mai tea, mina küll õpsi asemel annaks täiega uusi sõnu kogu aeg õppida. Mingi kasvõi kaikaga taoks need õpilastele pähe, sest uusi sõnu on täiega vaja! Mingi eriti selles testis on mul uusi palju sõnu arvatavasti(inka). Ta käseb(õigemini palub) lihtsalt peatükist uued sõnad välja kirjutada ja need pähe õppida. Loomulikult ei kontrolli ta meie õppimist eriti. Ja alati küsib ta mind just siis, kui ma vastust ei tea. Nagu misasja onju. Eelmine õps oli ikka parem. Noh, mingil määral on see õps ikka parem, aga siiski. Ja nüüd oli mata kord. Me õppisime uue mooduse kuidas ruutsüsteemi lahendada. Täiega kerge. Seega mata tund oli lebo(nagu alati, sest õps ei nõua midagi) ja pärast seda oli vaba tund, millele järgnesid soome keeled. Vaba tunni ajal õppisin ma soome keele sõnu(kuud ja nädalapäevad) ja püüdsin veits seda tobedat värssidest koosnevat raamatut lugeda, millest loomulikult asja ei saanud. Kuna soome keeled on meie klassil b-klassiga koos(Ly klass) ja Lyd polnud, siis istusin ma Elviiraga. Terve tunni naersime mingite lollide asjade üle, sest need olid viimased tunnid ja soome keele õps on nii leebe(ja see tund oli tõesti naljakas). Kui mina pidin vastama, siis olid mul kõik sõnad meelest läinud(enne olid täiega selged), aga viie sain ikkagi!(pärast tulid meelde). Ja siis oligi koolipäev läbi. Koolis mõtlesin just et hakkan kohe koju jõudes lugema jne ja üldse telekat ei vaata, aga telekast tulid ju Vaprad ja Ilusad ja ma pidin Inglise-Ameerika kirjanduse jaoks powerpointi ettekannet koostama. Ja alles nüüd saan hakata raamatut lugema kui olen Lauraga rääkisime lõpetanud ja blogi valmis saanud. Uskumatu, et nii lihtne on jälle blogi kirjutada:) Nüüd pean tasapisi jälle vahetusprogrammi värke vaatama. Okei, nüüd peaks tõesti lugema hakkama. Oi pekki, mul läks poole kümnene palveaeg meelest ära:/

Jõulubuss (:

Nüüd olen Tallinnast tagasi :) Tegelt oli sellel korral Tallinnas kõige lahedam üldse! Nagu minu käikudest. No Hillsong oli ka täiega äge, aga see kord oli Tallinnas käik nii....sündmusterohke! Ma jõudsin ka Tallinna nii hilja(sest mu ema sai nii hilja valmis) ja selle tõttu sain ma poodides nii vähe käia. Me käisime emaga veel Nõo ristis(vist oli see koht), kus kulus ka söömisele nii palju aega(eriti tema söömisele...nagu et temal kulus söömisele). Ja siis lasi ta mu veel Ülemiste ees maha(auto pealt). Ülemistes olemisele kulus mul ainult(!) pool tundi, kust ma läksin edasi Stockmanni. Stockmanni kohta saan ma öelda ainult ühte-JÕULUD! Seal oli niiii palju kuuseehteid ja igast muid värke ka. Üldse oli seal nii palju värke, mis jõulumeeleolu tekitasid. Ja nagu alati ei võtnud ma konsultatsiooni jaoks normaalset vihikut kaasa(okei, tegelikult võtan tavaliselt) mida ma pidin nii kaua valima, sest valik oli nii suur ja samas polnud seal midagi sobivat. Aega jäi üsna väheks, sest ma pidin kell 14.00 olema juba British Councilis, et sooritada proovitest. Tagasi Stockmanni juurde tulles ei saa ma ka mainimata jätta, et sealt edasi läksin ma Viru keskusesse. Virus jõudsin käia ainult Zaras, Resevedis, kingapoes ja kuskil veel. Ahjaa, Reservedi juures nägin ma veel Rootsi-Erikut ju! Hullult naljakas oli. Alguses arvasin ma, et mu silmad petsid mind, sest ma olin suht unine, aga siis ma isegi rääkisin temaga natuke ja sain teada, et ta tuli Viru keskusesse niisama. Ja siis ja siis ja siis läksin ma mäkki! See oli ainuke söögikoht vanalinnas, mis mulle ette tuli. McChicken eine nagu tavaliselt. Nüüd pidin ma kaardi järgi otsima vanalinnast üles Vana-Posti seitsme ja andma kella number4. Ma eksisin päris minu korda ära, mis on minu arvates super, sest kui ma poleks ära eksinud, siis poleks ma kohanud oma klassiõde, kes kolis Tallinnasse ja keda oli nii hea näha. Tal oli loomulikult parem meel mind näha(mina ju), sest ta polnud kellestki meist(vanast klassist) midagi kuulnud. Hullult lahe oli teda näha ja ta oli palju kõhnam kui varem. Tallinn teeb imet ikka, peaks ka sinna kolima(Inglismaa on parem:)) Ja siis pärast seda pidin ma ainult otse minema, siis paremale pöörama, siis jälle otse, siis jälle paremale ja siis jälle kohe paremale ja natuke edasi ja siis leidsingi selle koha üles. Test oli suht normaalne. Välja arvatud, et paari küsimuse korral oli nõme see, et kui ühe sõna tähendust ei teadnud, oli kõik läbi. Ja olid ikka sõnad! Mai teadnudki, et sellised sõnad üldse olemas on. Või noh, ma võisin oletada, aga ikkagi. Mõne aja pärast sain teada, et ma sain läbi ning juhendaja arvamus on, et ma teen ka päris testi ära(jee). Kohe pärast seda algas mul loeng, mis kestis 2 tundi. Mul on siiani käed tindised, aga loengust oli vähemalt kasu. Ja kui ma Bristish Countsili keskusest välja astusin, siis tuli mulle vastu Mirtel Pohla, kes meenutas kohutavalt nohikut. Mingid kahtlased ümmargused prillid olid peas ja lilla mantel seljas. Ma suundusin muidu tagasi kaupsi poole. Nüüd oli mul vähemalt aega korralikult Zara kaupluses ringi vaadata(kahjuks polnud seal midagi vaadata). Ja ma kaotasin kaupsis veel oma mütsi ja kindad ära, mille tulemusena mul õhtul pea valutas(nii tuuline oli seal). Zaras oli ka ainuke normaalne asi üks lilla jakk, mida suht mitte kusagil kanda ei saa. Ja nüüd oligi mul viimane aeg bussijaama minna. Buss oli kohe ees ja milline buss veel. Nagu täielik jõulubuss! Mingi hull soe ja hubane ja mingid sinised tuled põlesid ja Tallinn oli ka nii valgustaud ja mul olid veel mandariinid. Kahju, et ma magama jäin.

Tartusse jõudes jäin ma kohe bussist maha ja läksin siis järgmisse peatusse. Kuna ma teadsin, et Salemis on kodugrupp(raudselt hullult hea teemaga jälle) ja kell oli umbes pool10, siis ma palvetasin täiega, et Kertu ja Kaili tuleksid sama bussi peale. Ja tulidki! Niiiii lahe! Ma lootsin täiega, et ma ei pea kooli minema(järgmisel päeval), sest ma ise arvasin, et ma jäin haigeks, aga Ly hakkas mind terroriseerima ja käskis mul kooli minna(ema oli Tallinnas veel). Kuigi tegelt on see hea, et ma koolis käisin. Sain keemia kahe kätte. Ja hullult lahe, et Laura vanaisaga praegu kõik hästi on.

Pärast kooli käisin veel Eliisaga Maailmas, kus me tellisime küüslauguleibu(mis olid pehmelt öeldes rõvedad) ja teed. Eelmine kord, kui ma seal Betti ja M-Kga käisin, oli seal palju parem. Reedel ma näengi neid juba! Nii lahe! Päris testi teen ma vist pärast jõule, sest jõuludel ju tulebki õppida! Aga jah, tegelt on mul homseks üks raamat vaja läbi lugeda, mida ma lihtsalt ei suuda alustada:/

Ma lähen homme Tallinnasse! Juhuu!(Ma tegelt kirjutks pikemalt, aga ma just ärkasin ja löähen varsti uuesti magama...ma lähen ju homme Tallinnase:))

Kirjand :)

Täna äraksin ma 11.21(oleksin pidanud ärkama kell 9) ja ei jõudnud selle tõttu teenistusele kahjuks. See oli mul vist esimest korda elus üldse, et ma teenistusele ei jõudnud(Tartus olles). Samas mingil määral olen ma rõõmus, sest selle tõttu sain ma esimest korda viimase aasta jooksul pühapäeva nautida ja just pühapäeva hommikuti tulevad telekast ju head saated. Täna nägin ma musketäre. Pärast selle vaatamist viis emu mu linna, kus ma ka Betti ja M-Kga kokku sain. Nagu hullult lahe oli neid näha. Alguses käisime Mokas ja sealt edasi läksime Maailma, kus me tellisime teed ja küüslauguleibu, mis olid täna eriti värsked ja maitsvad. Nagu täiega head olid. Pärast läksin ma tiimarisse ning nägin tee peal Sipsikut, kes rääkis mulle teenistusest ja Martinist. Mina tahtsin oma Piibli jõululikuks teha ja ostsin selle jaoks tiimarist igasugust träni kokku. Ja nüüd on tänase tippsündmus. Ma olin 3 nädalat palvetanud et mu eesti keele kirjand oleks hästi läinud. Ma suht kartsin, et see kirjand läks mul aia taha, sest minu õpetaja Malle Malling ütles, et ta hindab neid kirjandeid eriti karmilt. Loomulikult tundus mulle, et minu kirjand läks eriti halvasti ning arutlev see küll polnud. Ja just nüüd käisin e-koolis ja sain teada, et ma sain kirjandi viie! Niiiii lahe! See oli nagu täielik palvevastus. See rõõmustas mind just eriti selle pärast, et kui ma esimesel koolipäeval(meil olid siis tunnid ka) kirjandi tegin, sain ma rööbstega kolme, millele oli lisatud ka kommentaar: "Sa ei oska kirjutada kirjandeid". Niii lahe ikka(et ma selle viie sain)! Ahjaa, teisipäeval on mul proovitest, mille pärast ma praegu absoluutselt ei põe! See tähendab, et ma teen edusamme. Okei, nüüd ma lähen küll Piiblit tuunima :)