Nüüd olen Tallinnast tagasi :) Tegelt oli sellel korral Tallinnas kõige lahedam üldse! Nagu minu käikudest. No Hillsong oli ka täiega äge, aga see kord oli Tallinnas käik nii....sündmusterohke! Ma jõudsin ka Tallinna nii hilja(sest mu ema sai nii hilja valmis) ja selle tõttu sain ma poodides nii vähe käia. Me käisime emaga veel Nõo ristis(vist oli see koht), kus kulus ka söömisele nii palju aega(eriti tema söömisele...nagu et temal kulus söömisele). Ja siis lasi ta mu veel Ülemiste ees maha(auto pealt). Ülemistes olemisele kulus mul ainult(!) pool 
tundi, kust ma läksin edasi Stockmanni. Stockmanni kohta saan ma öelda ainult ühte-JÕULUD! Seal oli niiii palju kuuseehteid ja igast muid värke ka. Üldse oli seal nii palju värke, mis jõulumeeleolu tekitasid. Ja nagu alati ei võtnud ma konsultatsiooni jaoks normaalset vihikut kaasa(okei, tegelikult võtan tavaliselt) mida ma pidin nii kaua valima, sest valik oli nii suur ja samas polnud seal midagi sobivat. Aega jäi üsna väheks, sest ma pidin kell 14.00 olema juba British Councilis, et sooritada proovitest. Tagasi Stockmanni juurde tulles ei saa ma ka mainimata jätta, et sealt edasi läksin ma Viru keskusesse. Virus jõudsin käia ainult Zaras, Resevedis, kingapoes ja kuskil veel. Ahjaa, Reservedi juures nägin ma veel Rootsi-Erikut ju! Hullult naljakas oli. Alguses arvasin ma, et mu silmad petsid mind, sest ma olin suht unine, aga siis ma isegi rääkisin temaga natuke ja sain teada, et ta tuli Viru keskusesse niisama. Ja siis ja siis ja siis läksin ma mäkki! See oli ainuke söögikoht vanalinnas, mis mulle ette tuli. McChicken eine nagu tavaliselt. Nüüd pidin ma kaardi järgi otsima vanalinnast üles Vana-Posti seitsme ja andma kella number4. Ma eksisin päris minu korda ära, mis on minu arvates super, sest kui ma poleks ära eksinud, siis poleks ma kohanud oma klassiõde, kes kolis Tallinnasse ja keda oli nii hea näha. Tal oli loomulikult parem meel mind näha(mina ju), sest ta polnud kellestki meist(vanast klassist) midagi kuulnud. Hullult lahe oli teda näha ja ta oli palju kõhnam kui varem. Tallinn teeb imet ikka, peaks ka sinna kolima(Inglismaa on parem:)) Ja siis pärast seda pidin ma ainult otse minema, siis paremale pöörama, siis jälle otse, siis jälle paremale ja siis jälle kohe paremale ja natuke edasi ja siis leidsingi selle koha üles. Test oli suht normaalne. Välja arvatud, et paari küsimuse korral oli nõme see, et kui ühe sõna tähendust ei teadnud, oli kõik läbi. Ja olid ikka sõnad! Mai teadnudki, et sellised sõnad üldse olemas on. Või noh, ma võisin oletada, aga ikkagi. Mõne aja pärast sain teada, et ma sain läbi ning juhendaja arvamus on, et ma teen ka päris testi ära(jee). Kohe pärast seda algas mul loeng, mis kestis 2 tundi. Mul on siiani käed tindised, aga loengust oli vähemalt kasu. Ja kui ma Bristish Countsili keskusest välja astusin, siis tuli mulle vastu Mirtel Pohla, kes meenutas kohutavalt nohikut. Mingid kahtlased ümmargused prillid olid peas ja lilla mantel seljas. Ma suundusin muidu tagasi kaupsi poole. Nüüd oli mul vähemalt aega korralikult Zara kaupluses ringi vaadata(kahjuks polnud seal midagi vaadata). Ja ma kaotasin kaupsis veel oma mütsi ja kindad ära, mille tulemusena mul õhtul pea valutas(nii tuuline oli seal). Zaras oli ka ainuke normaalne asi üks lilla jakk, mida suht mitte kusagil kanda ei saa. Ja nüüd oligi mul viimane aeg bussijaama minna. Buss oli kohe ees ja milline buss veel. Nagu täielik jõulubuss! Mingi hull soe ja hubane ja mingid sinised tuled põlesid ja Tallinn oli ka nii valgustaud ja mul olid veel mandariinid. Kahju, et ma magama jäin.
tundi, kust ma läksin edasi Stockmanni. Stockmanni kohta saan ma öelda ainult ühte-JÕULUD! Seal oli niiii palju kuuseehteid ja igast muid värke ka. Üldse oli seal nii palju värke, mis jõulumeeleolu tekitasid. Ja nagu alati ei võtnud ma konsultatsiooni jaoks normaalset vihikut kaasa(okei, tegelikult võtan tavaliselt) mida ma pidin nii kaua valima, sest valik oli nii suur ja samas polnud seal midagi sobivat. Aega jäi üsna väheks, sest ma pidin kell 14.00 olema juba British Councilis, et sooritada proovitest. Tagasi Stockmanni juurde tulles ei saa ma ka mainimata jätta, et sealt edasi läksin ma Viru keskusesse. Virus jõudsin käia ainult Zaras, Resevedis, kingapoes ja kuskil veel. Ahjaa, Reservedi juures nägin ma veel Rootsi-Erikut ju! Hullult naljakas oli. Alguses arvasin ma, et mu silmad petsid mind, sest ma olin suht unine, aga siis ma isegi rääkisin temaga natuke ja sain teada, et ta tuli Viru keskusesse niisama. Ja siis ja siis ja siis läksin ma mäkki! See oli ainuke söögikoht vanalinnas, mis mulle ette tuli. McChicken eine nagu tavaliselt. Nüüd pidin ma kaardi järgi otsima vanalinnast üles Vana-Posti seitsme ja andma kella number4. Ma eksisin päris minu korda ära, mis on minu arvates super, sest kui ma poleks ära eksinud, siis poleks ma kohanud oma klassiõde, kes kolis Tallinnasse ja keda oli nii hea näha. Tal oli loomulikult parem meel mind näha(mina ju), sest ta polnud kellestki meist(vanast klassist) midagi kuulnud. Hullult lahe oli teda näha ja ta oli palju kõhnam kui varem. Tallinn teeb imet ikka, peaks ka sinna kolima(Inglismaa on parem:)) Ja siis pärast seda pidin ma ainult otse minema, siis paremale pöörama, siis jälle otse, siis jälle paremale ja siis jälle kohe paremale ja natuke edasi ja siis leidsingi selle koha üles. Test oli suht normaalne. Välja arvatud, et paari küsimuse korral oli nõme see, et kui ühe sõna tähendust ei teadnud, oli kõik läbi. Ja olid ikka sõnad! Mai teadnudki, et sellised sõnad üldse olemas on. Või noh, ma võisin oletada, aga ikkagi. Mõne aja pärast sain teada, et ma sain läbi ning juhendaja arvamus on, et ma teen ka päris testi ära(jee). Kohe pärast seda algas mul loeng, mis kestis 2 tundi. Mul on siiani käed tindised, aga loengust oli vähemalt kasu. Ja kui ma Bristish Countsili keskusest välja astusin, siis tuli mulle vastu Mirtel Pohla, kes meenutas kohutavalt nohikut. Mingid kahtlased ümmargused prillid olid peas ja lilla mantel seljas. Ma suundusin muidu tagasi kaupsi poole. Nüüd oli mul vähemalt aega korralikult Zara kaupluses ringi vaadata(kahjuks polnud seal midagi vaadata). Ja ma kaotasin kaupsis veel oma mütsi ja kindad ära, mille tulemusena mul õhtul pea valutas(nii tuuline oli seal). Zaras oli ka ainuke normaalne asi üks lilla jakk, mida suht mitte kusagil kanda ei saa. Ja nüüd oligi mul viimane aeg bussijaama minna. Buss oli kohe ees ja milline buss veel. Nagu täielik jõulubuss! Mingi hull soe ja hubane ja mingid sinised tuled põlesid ja Tallinn oli ka nii valgustaud ja mul olid veel mandariinid. Kahju, et ma magama jäin. Tartusse jõudes jäin ma kohe bussist maha ja läksin siis järgmisse peatusse. Kuna ma teadsin, et Salemis on kodugrupp(raudselt hullult hea teemaga jälle) ja kell oli umbes pool10, siis ma palvetasin täiega, et Kertu ja Kaili tuleksid sama bussi peale. Ja tulidki! Niiiii lahe! Ma lootsin täiega, et ma ei pea kooli minema(järgmisel päeval), sest ma ise arvasin, et ma jäin haigeks, aga Ly hakkas mind terroriseerima ja käskis mul kooli minna(ema oli Tallinnas veel). Kuigi tegelt on see hea, et ma koolis käisin. Sain keemia kahe kätte. Ja hullult lahe, et Laura vanaisaga praegu kõik hästi on.
Pärast kooli käisin veel Eliisaga Maailmas, kus me tellisime küüslauguleibu(mis olid pehmelt öeldes rõvedad) ja teed. Eelmine kord, kui ma seal Betti ja M-Kga käisin, oli seal palju parem. Reedel ma näengi neid juba! Nii lahe! Päris testi teen ma vist pärast jõule, sest jõuludel ju tulebki õppida! Aga jah, tegelt on mul homseks üks raamat vaja läbi lugeda, mida ma lihtsalt ei suuda alustada:/
No comments:
Post a Comment