Wednesday, July 25, 2007

Maarjamõisa



Nägin jälle üle pika aja Eliisat. Nii lahe! Kõik Salemi noored on nii megad lihtsalt! Alustades Eliisaga ja lõpetades...Ma ei teagi kellega, noh kellegagi Salemist igatahes. Pastoriga vist. KÕIK on nii fantastilised lihtsalt. Salemist rääkides-parim kodu ever! Eliisa on ka loomulikult super. Tartus tahtsin temaga kohe linna minna. Seal on temaga alati täiega lahe. Kõneainest meil ka puudu pole. Temaga võid maad ja ilmad kokku rääkida. Ja siis alatasa naerda. Eliisa ju! Eriti kaua me rääkida ei saanud kahjuks, sest ta pidi kinno minema. Ma tahtsin ka Kailit kindlasti näha ja leppisin temaga kokku, et saame 19.00 Kaubamaja ees kokku. Enne seda käisin kodus. Kailiga vestlemise ajal sain Lauralt kõne(Kaili mobiililt), milles ta küsis noorteka ülesannete kohta. Lõpuks oli minu ülesanne teha noorteka külalistega intervjuu ja ka blogi kirjutada. Geniaalne lihtsalt! See tõestab jällegi, et Salemis on geniaalsed ja fantastilised inimesed. Neid võikski ülistama jääda(seda tõestab juba minu ülesanne). Laura, Eliisa ja Kailiga käisin veel mäkis ka ja samuti leidsime me sealt Sam`i, Marleeni, Oliveri&Emily, Ty ja Hanna. Lõpuks liitus nendega ka Triin. Triinu pole ma ka nii kaua näinud. Laura lahkus meie seltskonnast kõige varem. Kuna ma tahtsin veel Eliisaga rääkida ja üldse, siis otsustasin, et saadan ta bussi peatusesse. Kaili sõitis ka oma rattaga mingi aeg minema. Bussi peatuses otsustasime Eliisaga, et läheme jalgsi Maarjamõisa ette ja siis lähen mina ka koju. Loomulikult Maarjamõisa ees oli meil ikka veel nii paljust rääkida ja me istusime ihtsalt pinkide peal ja rääkisime...kuni nägime jälle hiirt. Teda me seekord kinni püüdma ei hakanud. Hiir võiks meile tänulik olla, sest kui me tahtnud oleks, siis oleks me ta vabalt kätte saanud. Ma arvan. Jah, oleks küll. Ta oli nii aeglane ju(hiire kohta). Eriti naljakas oli see, et nii mul kui ka Eliisal olid telefoni akud nii tühjad ja ma ei saanud ema ka järgi kutsuda ja bussid ei käinud enam, seega pidin jalgsi koju minema. Seda on mul varem ka juhtunud. Eriti siis kui mul usus rasked ajad on ning mul on raske palvetada. Nii pika maa puhul lihtsalt pole võimalik muud teha kui palvetada. Ja see tõesti aitas mind! Päriselt kaa. Nii mõnus oli pärast olla. Magama läksin ma ka alles 4 öösel. Mul on lihtsalt nii imelised sõbrad!:)

4 comments:

Laura said...

Sa oled nii tore ja Su blogi ka!:*

Krissu said...

sa oled megalahe ja su postitused ka megalahedad :D

KristinP said...

aww, tänks, te olete ka megalahedad:D

eliisa said...

niii nunnu!!!
sa tõesti oled inglike ja su blogid on ka ingli kätega kirjutatud!