Tahtsin öelda ainult kahte asja. Need 2 kõige olulisemat asja. Kaks põhjust siis, miks ma tagasi olen. Esimene on see, et ma igatsesin kohutavalt oma sõpru ja teine on see, et ma ajasin oma vanaema hulluks, mille peale ta mu jalaga lihtsalt Tartusse lõi. Nii tore vanaema mul ongi. Ei, tegelikult tulin ma tagasi ainult sellel põhjusel, et mu vanaema läks Tallinna(onule külla) ja mu ema pidi kirsse Tartusse tooma ja mina loomulikult(kaval nagu ma olen) kasutasin juhust ja tulin kaasa. Muidugi lähen ma juba homme tagasi. Vähemalt nägin ma täna Eliisat. Kõigi aegade parim parim sõbranna! Okei, ma pean temast terve peatüki kirjutama. Nagu ta on tõesti vist ainus inimene, kes mõistab mind. Mitte, et ma oleks mingi emo, kes kannab kogu maailma muresid ja halab ja nutab, et keegi teda ei mõista onju. Ei, mitte seda, lihtsalt, ta mõistab kõike, mida ma räägin. Ka neid asju, mis ma ütlemata jätan. See on hullult oluline omadus. Lisaks sellele tunneb iga inimene ennast tema seltskonnas vabalt. See saab juhtuda ainult siis, kui inimene ei tee teisi maha ja arvab teistest hästi. Ja loomulikult on Eliisa kuldne süda lihtsalt armastust täis. Tegelikult ma ei oskagi elda, kas see on just kuldne, sest ma ei tea ju, mis värvi on armastus. Igatahes on ta süda armastuse värvi, sest see on seda täis. Kohe kindlasti naerab ta nii meeletult palju. Ja temaga on üldse nii lahe alati koos olla. Kunagi me lihtsalt kõndisime ja ei rääkinud praktiliselt midagi. Ja kordagi polnud piinlikku vaikust. Tegelikult on lihtsalt hea teada, et ta on alati olemas ja et mul on lihtsalt nii fantastiline sõbranna. Viljandis olles tundsin ma just temast kõige rohkem puudust. Temaga sab kõigest rääkida. Ja temast endast saab ainult ülivõrdes rääkida. Ja nagu mulle sellisest sõbrast veel vähe oleks. Loomulikult pole! Maali on ju ka! Tema on ka selline.....ma ei leia õiget sõna(äkki Eliisa teab). Noh, see sõna on hea sõna. Selles olen ma küll 100% kindel. Kuigi ma olen ju alati öelnud, et Maali on lahe. Tõesti on, ta on nagu täiega teistsugune ja temaga on alati hea koolis rääkida ja üldse igal pool. Ja ka Laura. Tema on ka nii äge. Temaga koos olles küll vaikust ei teki. Tegelikult oli see aeg seal Viljandis täiega mõttetu. Ainus asi, millega ma hakkama sain, oli vanaema hulluks ajamine. Ja ma mõistsin ka seda, kui väga ma igatsesin Eliisat ja Maalit ja Laurat (õnneks ma Laurat nägin Viljandis). Hea on ka üle pika aja jälle blogitada. Selle blogi puhul on hea seegi, et ma olen saanud selgeks selle, et mu parasiitsõna on "loomulikult". Ja ma tean, et siin on kuhjaga vigu, aga mul on tõesti suva. Keda huvitab, mõte on ju sama. Tegelt kui mul praegu pea ei valutaks, siis ma parandaks neid. Ja ma pole oma blogi ka nii pikalt täiendanud, sest mul pole lihtslt olnud võimalik internetti saada. Okei, nüüd sain ma vähemalt paar asja siia ära "salvestada". Nüüd tean, et need mõtted ei lähe kaduma. Ja ma tean ainult seda, et kui ma Viljandisse tagasi lähen, siis ma tõesti loen rohkem piiblit. Kuna kõik VIP-id on MSNist lahkunud, pean ka mina magama minema. Head ööd.