Jõulud!

Esmaspäevast neljapäevani on palju juhtunud. Esmaspäeval saatsin Maali bussi peale. Kohutav oli. Lõpuks hakkasime mõlemad nutma. Veiko pidu oli ka, aga mul oli tõesti nii meeletu peavalu ja otsustasin selle siiski vahele jätta. Sorri, Veiko. Teisipäeval nägin Eliisat! Nii lahe! Läksime kohe pange. Ja siis kaupsi. Ja siis raamatupoodi. Ja siis üldse, niisama. Kolmapäeval läksime Eliisaga Tallinnasse. Nägime seal ka Mirjamit. Tagasi tulime rongiga ja läksime siis kaupsi. Neljapäeval käisime lihtsalt Eliisaga linnas. PS. Ma olen õel. Ja me ootame Eliisaga JÕULE!

jeees

Tallinn, here I come!

:(

Homme tuleb Eliisa ja läheb Maali. Kas saab enam hullemat asja olla? Ahjaa, täna rääkisin pikalt Lyga, aga kuna Maali läheb homme ära, siis pole mul mingit tahtmist täna pikemalt blogitada. Äkki homme.

:/

Täna käisin Tallinnas ja homme on tähtis päev!

Tsink Plekk Pang

Jah, Mirjamil on õigus. Homme saab nädal mu viimasest postitusest. Päris hea oli mõnda aega mitte kirjutada. Kuigi päris palju on selle aja jooksul juhtunud. Näiteks esmaspäeval oli kodugrupp, mida viis läbi Harri. See oli lihtsalt super. See kodugrupp koosnes põhiliselt palvetamisest, mis oli iseenesest väga vajalik. Marleen oli ka kohal! Ja Valts. Pärast läksime alla jäätist sööma. Järgmisel päeval oli noorteka üldkoosolek, millest mina pääsesin, sest läksin Tallinnasse. Tallinnasse minek tuli just õigel ajal. Mõnus oli mõneks ajaks Salemist kaugemale saada ja Tartust välja. Ning üldse oli mõnus Tallinnas linnas käia. Kuigi ma pidin seda umbes 10 tundi tegema(kõndima). Igatahes oli see seda kõike 100% väärt. Jalad olid ainult valusad pärast. Ma ei kujuta ette, mis oleks saanud, kui ma veel kingad oleksin jalga pannud. Tegelikult lootsin ma Mirjamiga ka kokku saada, aga kuna mul ta numbrit polnud ja ma ei saanud teisipäeval normaalsel ajal MSNi minna, et midagi kokku leppida, siis ma ei näinudki teda kahjuks. Tallinnast Tartusse hakkasin sõitma kümme läbi ja samuti jõudsin Tallinnasse enne kümmet. Muidu polekski võib-olla see kõndimine väärt olnud seda vaeva, kui need ostetud asjad poleks seda kõike välja lunastanud. Õnneks lunastasid. Igatahes neljapäev oli jama. Täiega igav oli. Õhtul käisin ainult emaga lõunakas ja vaatasin telekat. Ja reedel. Vot reede oli juba midagi. Vägev tegelikult. Nägin Maalit. Käisime panges ja kinos(transformerid). Väga lahe oli teda jälle näha ja rääkida oli ka paljust. Kõige lahedam on see, et Maali tuleb juba esimesel vaheajal Tartusse. Tema esimesel vaheajal. See on siis nädal aega meie omast varem. Nii äge! Kahjuks pärast kino tuli talle isa järgi. Enne minekut andis Maali mulle täiega armsa karbi, mille ta mulle oli teinud(isegi Pipi ütles, et see on äge). Igaks juhuks, kui me enne ta minekut enam ei kohtu. See karp oli lihtsalt nii lahe. Nii seest kui ka väljast. Sisse oli ta kirjutanud luuletusi sõpradest ja pani sinna 2 pilti, mis me automaadis tegime kunagi. Nii armas. Ja loomulikult oli karp täis minu lemmikuid komme(marianne) ja sulgi ning ka tema mälestusi, mis me koos teinud olime ja mida ta minust mäletas. Nii armsad olid need kõik. Nii megalahe oli neid lugeda. Ja 1 hullult armas käevõru oli ka seal. Nii äge karp. Ma ei saanud neid hakata tänaval lugema, seega läksin istusin pingile, kus minust möödus kamp inimesi, kellest 1 ütles minu kohta, et ma olen õnnelik. Loomulikult olen ma õnnelik, et mul nii fantast sõbranna on! Kuigi kohutav on see, et ta läheb 27ndal ära. INGLISMAALE! Aga õnneks näen ma teda varsti jälle! Jess! Homme lähen ma sugulase sünnipäevale. Tallinnasse. Ja pühapäeval tunnistan teenistuse ajal. Nii lahe. Ja naljakas on see, et Mirjam tunnistab ka oma koguduses samal ajal. Mirjam on ka osutunud super inimeseks lihtsalt. Nii vinge, et me samal ajal tunnistame lihtsalt! Ja Kataga on ka lahe rääkida :) Praegu on kõik kõige paremas korras :) Ja Eliisa tuleb nüüd juba 2 päeva pärast tagasi!

9 päeva veel

Täna rääkisin Veikoga. Väga lahe on tegelikult ju temaga rääkida. Ma ei teadnudki, et ta nii lahe on. Ja ta õpetas mulle midagi väga olulist. ME OLEME JUMALALE NII LÄHEDAL, KUI ME OTSUSTAME OLLA! Tänks, Veiko, et Sa oled Veiko :) Ja Eliisa tuleb 9 päeva pärast tagasi!

27

Elu on ALATI ilus. Ükspuha, mis juhtub. Ükspuha, mis keegi teeb või mõtleb. Veel vähem, mis ütleb. Elu on ilus ja jääb ilusaks. Tänapäevane maailm on nii agressiivne. Täis vägivalda. Vaenust tekib vägivald, vägivallast hirm, hirmust pessimism, tunne, et miski siin maailmas pole enam õieti. See pole ju nii. Ära pürgi tundmatutesse kaugustesse. Ära mõtle suuremalt, kui Sa ise oled. Võta aeg maha ning vaata enda ümber. Kõik on hea! Vaata aknast välja, mis iganes Sa sealt ka ei näeks. Mõtle, kuskil teeb seda sama inimene, kellest hoolid. Ning kui kasvõi 1 säärane inimene. Kasvõi 1, kes hoolib. Siis on elu ilus. Ära ole pime. Ükskõik, mis keegi ütleb või teeb. Sina vaata aknast välja ning mõtle nendele, kes on Sulle lähedased. Ning Sul ei saa elus kunagi valus olema.

Ma ei tea, kas see päriselt ka mõjub, aga kuna ma mingi aeg kõike huvitavat oma märkmikusse üles kirjutasin ja selle taaskord olen avastanud, siis mõtlesin, et kirjutan sellest blogisse. NB! Ma POLE emo. Ma pole seda ise eriti katsetanud(jutu sisu). Selle jutu sain ma tegelikult tänu Aarnele. Ma ei tea, kas tema on selle välja mõelnud(ta on väga loov inimene) või on ta selle kusagilt leidnud. Mina isiklikult seda lugedes ja kirjutades mõtlesin Eliisale. Ma pole teda näinud umbes....hmm...umbes 25 päeva. Nii kaua! Aga õnneks näen ma teda juba kümne päeva pärast. Jesss! Ja siis läheb Maali ära Inglismaale. Aga õnneks ta tuleb oma esimesel vaheajal Tartusse. Kui hästi läheb. Ja Veiko tuleb ka juba 26ndal Pärnust tagasi. Peaks vist pipragaasi muretsema, et ta kõditamisest pääseda. Ning Laura läheb 23ndal Rootsi ja tuleb alles 29ndal! Nagu mida pekki?! Ahjaa, täna nägin Janeli`d ka üle pika aja. Ja ka Deeliat. Nii hea, et Eliisa varsti tagasi tuleb. Mina olen selle üle üliõnnelik. Lõpuks näen teda jälle üle pika aja! Ma tunnen temast nagu täiega puudust. Kuna Eliisa on ära olnud, siis olen saanud ka rohkem aega veeta Kadiga ja Lauraga, mis on ka lihtsalt super olnud. Nad on ka lihtsalt nii üleägedad inimesed. Aga Eliisa võiks siiski juba kiiremini tagasi tulla. Okei, täna on 17 onju, siis tuleb 18, 19, 20, 21, 22, 23(Laura läheb ära. Niu), 24, 25, 26(Veiko tuleb) ja siis see kuulus 27 Jess! Lõpuks tulebki Eliisa. Seega 10 päeva veel! Nii vähe! Nii lahe! Ja siis tulebki ta juba tagasi! Jupiduu! Ja siis veel 29ndal tuleb Laura ka tagasi! Nii super lihtsalt! Täna pidin veel tibi ka mängima. Õigemini, mitte mängima, vaid laskma ennast tibina filmida, sest ma ei pidanud ju eriti pingutama selleks(eksole Roland). Okei, igatahes näen ma kümne päeva pärast jälle Eliisat ja ma olen ka nii õnnelik, et minu elus on ka Laura ja Kadi, kellega on alati nii lahe olnud.

lumi, lumi, lumi

See üliäge müts, mis ma eile kaubamajas nägin, on nüüd minu kapis. Mõtlesin eile õhtul, et ostan selle siiski ära, aga kuna ma eile enam kaupsi ei jõudnud, siis ostsin selle täna enne Salemisse minekut. See on nii lahe ja nunnu. Okei, igatahes enne Salemisse tulekut käisin veel Eedenis ja läksin Kanalist mööda. Kuna seal nii palav oli, siis võtsin kingad ära. Mõne aja pärast jõudsingi montonisse. Seal oli üks täiega lahe müüja. Kuidagi võttis oma tööd tõsiselt ja tegi endast kõik, et kliendid ennast ebamugavalt ei tunneks. Ma nägin kunagi ühte teist lahedat müüjat ka, aga nende kahe erinevus oli see, et see teine müüja oskas kaupa pähe määrida. Aga osavad ja lahedad olid nad siiski mõlemad. Nii, sealt ära tulles helistasin Laurale ning leppisime kokku, et saame tema ja Roniga kokku passaži juures. Ma lootsin, et nüüd saame Salemisse minna, aga pidime siiski tagasi kaubamajja minema. Sealt ostsime veel jäätiseputkast jäätist. Tundub, et müüjal eriti kogemusi polnud, sest šokolaadi asemel andis ta meile segujäätised. Ja need olid tõesti kohutavalt rõvedad. Šokolaadi osa oli nii mõru. Ron ja Laura naersid suht enamuse ajast selle üle, et ta segu pani. Lõpuks jõudsimegi Salemisse. Sinna tuli meile seltsiliseks mõne aja pärast ka Max, kes noomis meid coca pudeli pärast. Tühja coca pudeli. Mõne aja pärast otsustasid Ron ja Laura hakata flaierit tegema. Kuna aga mina olin nii väsinud ja mul oli ka palav, siis ma praktiliselt midagi muud peale vingumise ei teinudki. Ma tahtsin hoopis koju minna. Laura ja Ron ei viitsinud mulle ust lahti teha ning nagu sellest veel vähe poleks, siis Ron ei lubanud mul koju minna. Lõpuks sain sealt kuidagi tulema. Käisin veel Rimist läbi ja läksin jalgsi koju. Koju jõudes läksin elutuppa ja hakkasin telekat vaatama. Ma enda toas ei tahtnud vaadata, sest tuba oli sassis. Ning kuna ka kuumus nii kohutav oli, siis ei suutnud ma seda korda teha. Selle asemel valisin lihtsama ja parema variandi ning läksin elutuppa telekat vaatama. Seal vaatasin Mtv-d ja Seitsmendat taevast. Kui need läbi said, läksin MSNi, kus ma üle pika aja rääkisin pikalt Harriga. Ei, väga äge oli temaga rääkida üle pika aja. Nagu väga äge. Loomulikult rääkisin ma ka Lauraga MSNis. Ta teatas mulle, et noorteka flaier on lõpuks valmis. Jess! Kuna seal sidruni pilt on, siis on see raudselt äge. Nii äge on veel ka see, et sügisel hakkavad jälle olema noortekad ja varsti hakkab kool. Ma oleks küll rõõmsam, kui kool ei kestaks nii kaua, aga kooli algust ootan siiski. Ainult algust. Ning siis hakkavad ka uuesti olema kodugrupid ja kindlasti tulevad ka uued inimesed Salemisse. Ja ka LUMI tuleb lõpuks(koos pühadega). Nii äge! Kuna ma olen teleka vaatamise ja MSNis olemise peale nii palju aega raisanud, siis oleks nüüd küll viimane aeg midagi mõtekat hakata tegema. Peaks selle asemel hoopis Piiblit lugema, et MSNis aega raisata. See oleks vähemalt kasulik. Kindlasti on ka kasulik teistega suhelda, aga mitte mitu tundi järjest läbi interneti. Kuigi sõbrad on küll ägedad.

Harry Potter

Niiii. Täna oli tegevust küll küllaga. Hommikul käisin Katuga kinos. Me vaatasime Potteripoissi. Päris kena oli ta. Ei, tegelikult meeldis see film mulle, sest nende kommentaaride põhjal olin kujundanud sellest filmist üsna kohutava arvamuse, kuid kuna see film ületas neid, siis see meeldis mulle. Eriti palju ma loomulikult filmi vaadata ei suutnud, sest enamuse ajast lollitas Katu ning kommenteeris kõike valju häälega. Kõige rohkem naeris ta Luna Lovegood`i üle(tema hääl ja olek). Ma küll ütlesin talle, et ei tule enam kunagi temaga kinno(lootes, et olukord paraneb), aga see tegi kõik hoopis hullemaks. Kuigi kui aus olla, oli temaga tõesti ääretult lõbus. Nii lõbus, et ma läksin temaga isegi kaubamajja pinaleid ja päevikuid otsima. Nende asemel leidsin hoopis ühe ülivinge mütsi. Ma polnud teda lihtsalt nii kaua näinud. Hea oli teda jälle üle nii pika aja näha. Mulle ei jõua ikka veel kohale, et me ei lähe sügisel enam samasse klassi.

Pärast seda suundusin Salemisse, kust leidsin eest Roni, Kristeni, Laura ja Kadi. Seal tegid nad mulle lühiülevaate videost, mida me pidime kohe tegema hakkama. Seda tehes ei suutnud mina naeru tagasi hoida, sest Laura mängis oma osa lihtsalt nii hästi välja. Isegi Ron kommenteeris, et tema kõrval ei tundu me üldse head vms. See oli suht naelapea kohta tabatud küll. Kuna see kõik oli improviseerimise käigus juhtunud, siis polnud meil õrna aimugi, mida edasi filmida. Me teadsime ainult, et Kadil oli tema kostüümis palav ning minul polnud jällegi minu riideid kaasas. Seega läksime tagasi Salemisse. Ja sealt RIMI-sse. Ja siis jälle Salemisse.

Sealt läksime Kadiga jällegi koju, et Sami lahkumispeole minna. Seal oli ka lihtsalt nii lahe. Loomulikult oli ka hea näha jälle üle pika aja Risttee rahvast. Eriti Betit ja Maria-Kristiinat. Ja ka Triinu, Marieli(kellega ma koos koju tulin)Merlinit, Liisi, Hannat, Katit, Airetit, Sami, Elerini ja teisi. Ma sain ka tuttavaks Stella ja Elinaga. Õed-Tähed. Ja kindlasti oli ka seal paar üliägedat mängu. Neid mängiks isegi veel, kui vaja on. Ainult küüslauku ma küll enam kunagi süüa ei kavatse. Õigemini neelata. See oli küll kohutav. Pidu sai läbi ning pidime ka Sam`iga hüvasti jätma. Kaheksa paiku tahtsin ma kaubamajja minna, aga kahjuks sain sealt tulema alles 20.46 ning kaupsi ei jõudnudki kahjuks. Järgmine kord tean vähemalt, et pean kiirema tempoga kõndima. Õnneks olin ma koos Maria-Kristiinaga ja seetõttu oli mul millestki ka rääkida. Ta rääkis, et igal kogudusel on omad plussid ja miinused ning kui ma küsisin temalt Salemi miinuste kohta, siis ei osanud ta vastata. Lõpuks jõudis ta järeldusele, et võiks olla rohkem ülistust ning noori. Meist olid natuke maad maas Kadi(ananassiga), Betti ja Liis. Kuna kaubamaja toiduosakond oli veel lahti, siis Liis läks sinna juua ostma. Koos Betiga. Nemad 3 läksid kaubamaja eest edasi bussi peale, et koju saada(M-K, Liis, Betti). Meie Kadiga läksime jalgsi koju. Tee peal nägime hunnikute viisi hiidämblikke oma hiidvõrkudes. Need kõik olid kollasel sillal. Eriti sõbralikud nad just välja ei näinud. Me jõudsime Kadiga juba raamatukogu juurde, kui Mariel meile järgi jõudis. Sealt maalt läkski kõik lahedaks. Rääkisime veel üsna pikalt pikal teel juttu, kui 1 auto meist möödus ja palus meil autosse istuda. Kuna aga ahistajatest ei tohi välja teha(enamjaolt), siis seletasin oma juttu edasi. Mõne aja pärast olidki nad kadunud(sest me ei teinud neist välja). Siis sõitis meie juurde ka üks jalgrattur, kes peaaegu peaga vastu posti sõitis(arvatavasti oleks sellel kohutavad tagajärjed olnud). Õnneks viimasel minutil keeras ta paremale, kus ta oleks peaaegu vastu puud sõitnud, kuid viimasel minutil siiski kõnniteele tagasi keeras. Ei tea kas ta oli purjus või?! Või üritas meile lihtsalt muljet avaldada(mis ei õnnestunud). Kuna kell oli juba 23, siis otsustasime ka ise lõpuks koju minna. Kuigi pean tunnistama, et meeletult lahe oli nendega seal rääkida. Ja selle jalgratturi "õnnetuse" üle naersime veel üsna pikalt. Õnn oli, et ta viga ei saanud. Lihtsalt need sõnad, mis ta pomises, olid üsna naeruväärsed. Seega me lihtsalt pidime naerma.

esmaspäev

Nägin täna Maalit. Lõpuks ometi! Nii kaua pole näinud teda. Nagu tõsiselt kaua. Isegi Eliisat nägin pärast Maalit veel. Kõigepealt käisime kaupsis(toidu osakonnas), sest seal oli mõnus jahe. Ei, tegelikult käisime seal, sest mõtlesime osta smuuti jooki ja kõrsikuid ning kaubamaja ette sööma minna. Nagu me tavaliselt ikka teeme. Murul istudes nägime isegi Liisi ja Marget. Nendega oli üsna võimatu rääkida, sest nad otsisid linde taga(nad olid lindudele saia ostnud). Loomulikult ei käinud me ainult ühe korra kaupsis. Me läksime tagasi ja ostsime seekord greipi ja juua veel. Maali otsustas tagasi koju minna viiese bussiga. Hea, et ta varajasemaga ei läinud. Tõsiselt lahe oli teda jälle üle pika aja näha. Ma kutsusin endale ka ema järgi. Kuna täna nii palav oli, siis otsustasin kohe koju minna ja telekat vaadata. Mingi aeg läksin ka MSNi. Kodus oli mul selline kohutav peavalu ja mõtlesin mingil ajal Katuga välja minna. Tegelikult tahtis ta rolleriga sõita. Aga kuna kell kümme pidi hakkama üks hea film, siis lükkasime selle homsesse. Okei, nüüd lähen magama. Ahjaa, Eliisa võiks ka juba ometi tagasi tulla! :)

M-K ja Betti

Väga super oli täna Viinalasside pool ja Kadiga linnas käia. Tõsiselt, tänast päeva ma niipea ei unusta. Ja Eliisa tuleb 16 päeva pärast tagasi! Jess!

Jooks+mäkk

Selle nädala kõige kohutavam asi oli see, et ma käisin täna kaks korda mäkis. Esimene kord Laura, Jakobi ja Veikoga ning teine kord Kadiga(megalahe). Esimesel korras selle pärast, et me leppisime eile Martini ja Lauraga kokku, et läheme mäkki(loomulikult Martini asemel tulid sinna Veiko ja Jakob). Pärast seda läksime Salemisse. Vot sinna tuli lõpuks Martin. Väga äge. Mina ei viitsinud ka Salemis eriti kaua passida ja noh kuna me ka otsustasime, et läheme kell seitse jooksma ja ujuma(Kadi, Laura, Max, Risto ja Martin), siis läksin koju, et riided ära vahetada. Kokku saime Viinalasside maja ees(kogu kamp). Mina sain Kadiga veel tema maja juures kokku ja sealt edasi läksime Viinalasside poole. Edasi jooksimegi siis karjääri juurde. Täiega mõnus oli seal ujuda. Nagu täiega. Martin, Risto ja Laura läksid kohe välja, meie jäime veel Kadi ja Maxiga lollitama. Max õpetas meile päris palju uusi viise, kuidas pritsida. Tagasi saime Lindeni autoga(ta tuli ka mingi aeg ujuma...Bobiga). Kuna on reede õhtu ja me kumbki Kadiga ei viitsinud lihtsalt kodus olla, siis otsustasime, et läheme linna või sööma või kuskile. Nüüd tuleb mängu see teine mäkis käik. Me olime seal ka suht kaua ikka(McChicken). Kaasa ostsime veel metsamarja pirukad. Edasi rääkisime kõndides. Jõudsime lõpuks mingile Mõisavahe pingile, kus keegi Tom palus meie abi kolme ja seitsme vahel valides(3). Loomulikult ei selgitanud ta meile, miks see nii oluline oli kahjuks, sest Kadi ei suutnud muust mõelda, kui sellest, miks seda vaja oli. Mingid venelased tulid ka meie suunas, mille peale me ümber kiigu tiirutama hakkasime. Lõpuks jõudis neile kohale, et me nende eest "põgeneme" ning jätsid meid rahule. Kokkuvõttes rääkisime me vähemalt 3(Tom vist küsis meilt varjatul viisil, mitu tundi me rääkida kavatseme) tundi niisama. Põhiliselt noortekatest ja Salemist. Kõik lahedad noortekad meenusid sellega seoses. Väga lahe oli täna. Tõsiselt palju sai olulistest asjadest räägitud. Homme lähme ka linna veel. Loodetavasti mitte mäkki.

Eliisa

Kuna ma lubasin endale(vähem kui teistele), et ma enam ei põe nii palju igasuguste tühiste asjade pärast ning ei vingu, aga kuna ma Eliisat niiiii väga igatsen, siis pean ma vähemalt blogisse kirjutama tema kohta. Parim sõbranna ju ikkagi. Ja just praegu on ta ära. Nagu just P.R.A.E.G.U. Ja tagasi tuleb ta alles 27ndal. Oot, palju mul nüüd aega ongi? 18 päeva?! Ma ei näe teda veel 18 päeva! Misasja?! Appiii! Nüüd on mul küll põhjust emoks hakata. Okei, okei. Mul oleks temaga nii väga vaja rääkida. Ja praegu teda pole. Nagu mõlemad inimesed, keda ma usaldan(kes tõesti ei räägi edasi) on ära. Jube! Eliisat tahaks küll kohutavalt näha või vähemalt rääkida temaga. AGA mul on ju SIM-kaart kadunud ja Eliisal on telefon väljas. Okei, no põhimõtteliselt saab ka kirjutada, aga ta pidi ise mulle esimesena kirjutama(sest ta ei osanud mulle seda aadressi öelda), aga arvatavasti kirjutab ta Viljandisse. Ja ma ei tea millal. Seega jääb üle ainult vinguda. Okei, parem otsin oma SIM-kaardi üles ja helistan siis Maalile. Jah, seda ma homme teengi! Uskumatu. Ma pole Eliisat näinud ma ei teagi kui kaua ja ma tunnen juba, et kõik on paigast ära. Ma ei jõua enam ära oodata, millal ta tagasi tuleb. Selle aja jooksul olen ma küll täiega mõistnud seda, kui tõeline sõbranna ta on. Ma pole vist veel ühtegi teist oma sõbrannat nii kohutavalt igatsenud. Eliisa, tule juba tagasi! Ja sorri, et ma emotsen!

Cupery`d

Mul oli eile nii rõve peavalu, et ma ei hakanud blogitama. Igatahes eile ma:

• Käisin Kristeni ja Kertuga mäkis
• Läksin pärast seda nendega Salemisse
• Käisin Kertuga poes(ostsime kodugrupi jaoks puuvilju ja Max`ile pilaffi)
• Tegin Kertu ja Kadiga puuviljasalatit
• Olin kodugrupis
• Sain sealt häid mõtteid
• Läksin Kadi ja Kertuga Viinalasside poole(Cupery`de lahkumispidu)
• Rääkisin Eveli, Triinu ja Heleriniga Viinalasside katusel
• Kõndisin Kadi, Kertu ja Kailiga(tema sõitis) läbi metsa kodu poole, kus mingid poisid põõsast välja hüppasid ning Kadi ja Kertu selle peale kiljuma pistsid(NB! Mina mitte)
• Jõudsin koju
• Ei kirjutanud blogi
• Suht kõik. Kuigi kahju, et me siiski eile jooksma&ujuma ei saanud minna. Isegi Veli ja Liis oleks saanud tulla, kui me poleks Viinalasside poole läinud. Aga eks nad tulevad siis järgmine kord. Reedel saab Martin ka meiega kampa lüüa ja jooksma tulla. Jee! Ja Laura tuleb ka homme tagasi.

Simpsonid :)

Ma ei teinud täna vist mitte midagi mõtekat. Kui ma üldse tegin täna midagi. Ma nagu tegin midagi, aga ei suuda meenutada mida. Ahjaa, ma käisin kinos. Vaatasime Simpsoneid(ei soovita eriti). Mina istusin Rolli ja Laura vahel. Me nägime kinos veel Helerini, Triinu, Merlini, Deeliat ja Iisakut, kes oli oma kahe sõbraga. Iisakust veel nii palju, et ta on emo(heas mõttes emo). Kuigi ta saab alati vihaseks, kui ma seda kogemata valjult välja ütlen. Ma ei ole alati aru saanud, kas ma olen seda mõelnud või läinud kaugemale sellest-välja öelnud. Võimalik, et ta on siiski rokkar(emo asemel). Vähemalt ta ise väidab seda nii tuliselt. Samas võimalik, et ta tahab teisi seda lihtsalt uskuma panna. Tal on lahedad juuksed. Kahju, et ta tahab need roosaks mäkerdada(see võib tegelt lahe välja näha) ja omale mingi needi näkku kinni lüüa. Aga sellel pole erilist vahet, milline ta välispidiselt on, iseloomult on ta täiega lahe poiss. Temaga võib vabalt ükskõik millistel teemadel rääkida. Väga tark on ta. Valtsi vend ju. Ei, tegelikult oli kinos väga lahe, vaatamata sellele, et film just kõige parem polnud. Pärast kino läksime Lauraga kaubamajja. Montonis oli palju uut kaupa. Hmmmm. Kaupsi me ka eriti kauaks ei jäänud. Seal mökutamise asemel suundusime hoopis mäkki(Laura ettepanek). Seal võtsime Chicken Premium eine vist. McChicken jääb ikka peale. Mäkk on ikka veel üsna populaarne koht. Seda ka ainult selle pärast, et mäkis olid lisaks mulle ja Laurale veel ka Deelia, Maria-Kristiina ja Betti. Ning pärast seda liikusime Salemi poole. Laura saatis mu veel bussipeatusesse ka. Nii armas. Kodus tundsid, et mul on nii paha olla, et hakkan kohe Iisakut mängima(meil oli laagris üks nali selle kohta). Ma tahtsin täna veel Kadi, Rolli ja Kristeniga(mesimees ju) jooksma minna, aga kuna Kadi läks maale ja minul pea valutas, siis otsustasime selle homse kaela lükata. Pärast linnast tulekut magasin ka natuke. Ning loooomulikult tulin pärast ärkamist MSNi ja orkutisse. Siin olen ma tegelikult siiani ja teen Martini ja Mesimehega plaane, kuhu ujuma ja jooksma minna(hoolimata sellest, et Kristen tahab, et keegi sinna teda sõidutaks). Lahe on see, et Martin tuleb ka vist. Martin on ka üliäge nagu. Ei jah, väga hea siiski, et Kristen vist ikkagi on nõus jälle Kabinase jooksma. Jess! Kristen on nii lahe ikka. Ja Liis tuleb ka vist! Juhuu! Hea, et Jumal mulle nii head sõbrad kinkinud on.

05.08.07

Ristimine. Ülilahe oli nagu. Nii hea oli kõiki sõpru, eriti ristitavaid näha. Nende tähtis päev ju. Isegi Liis oli seal. See oli nii lahe. Lõpuks nägin tema ka ära. Ja tema hakkab ka nüüd Salemis käima. Veel üks põhjus, miks eelistada Salemit teistele kogudustele. Kõige naljakam oli vist Veiko ristimine. Terve selle aja ma naersingi(Max lisas naljakaid kommentaare ka). Ma pakun, et kõik naersid sellel ajal. See oli lihtsalt nii koomiline. Üsna naljakas oli ka see, kui Kadi sinna auku astus. Pärast ristimist suundusime Jumalateenistusele, kus noored koguduse liikmeteks õnnistati. Mõnus Jumalateenistus oli. Nüüd oli pitsa söömise aeg. Pitsad söödud, liikusime Salemi poole. Vana kaubamaja juures hargnes meie hiiglaslik seltskond kaheks. Kaili, Kadi, Kertu, Sipsik, Kersti ja keegi veel läksid Salemi poole ning mina koos Veiko ja Lauraga zeppelini suunas. Mäkist käisime ka läbi. Zeppelinist oli Veikole mingeid uusi jalatseid vaja. Slippereid. Midagi, millest ta vaimustuses oleks olnud, ta vist ei leidnudki. Aga samas ei pruukinud ta oma vaimustust lihtsalt välja näidata. Ma olen praegu nii unine lihtsalt. Veiko ja Laura läksid edasi Salemisse, mina koju. Me tahtsime noortega midagi edasi ka teha ning otsustasime siis ujuma minna. Kodus rääkisin Rolandiga, et võiks Kabinasse joosta ja ujuma minna. Tema oli rõõmuga nõus. Kutsusime Kadi ka. Lõpuks läksime neljakesi(Kristen liitus meie VIP seltskonnaga). Mingi eriline jooksmine see küll polnud, aga ääretult äge oli siiski. Ma ei suutnud korralikult joostagi, sest mu jalanõud hõõrusid ja Roland väsitas mu alguses kohe oma naljadega ära. Seega, terve tee me suht naersimegi. Või siis kõndisime(sest mina olin nii boss ja nõudsin puhkust). Praegu on mu kannad päris roosad. Isegi mu kingad pole nii roosad vist. Ahjaa, meist sõitsid Viinalassid ka mööda. Alguses põrutasid nad meist mööda ja olles avastanud, et need oleme meie, siis sõitsid tagasi(me mõtlesime korraks, et hüppame põõsastesse) ja kutsusid meid enda juurde õhtust sööma. Igatahes ujumistest veel nii palju, et vesi oli lihtsalt mõnus. Ja Maxil, Kristenil ja Rolandil olid mingid haiged plaanid mulle ja Kadile kogu aeg selga hüpata. Ühe korra kaldas hüppas Max isegi mu kanna peale(ma lebotasin vees) ja siis kaebas, et ta varvas hakkas sellest valutama. Kuigi jah, minu kand oli veel hullemas olukorras. Ja tagatipuks läks lahti ka liivasõda. Kadi või Kristeni algatusel. Rolandile visati vist liiva suhu ka veel. Max kannatas kõige vähem. Küllap selle pärast, et kuna Kadil lõi jalga kramp ja Max masseeris jalga, siis tahtis ta, et temasse veits aupaklikumalt suhtutaks edaspidi. Ei, tegelt vaevalt asi selles oli. Lõpuks viis Max meid autoga Viinalasside poole. Seal oli täielik rootsi laud. Kauaks me sinna ei jäänud. M tahtsime ju raadiost tänast Jumalateenistust kuulata. Autos käisid meie tavalised plika naljad edasi. Max ütles mulle ka, et mul on uus naer, mis on vanast palju parem. Arvata on jah, et see parem on. Ma mõtlesin seda ju 2 kuud välja! Ei, tegelikult mina küll aru ei saa, et mu naer oleks muutunud. Autos kuulasime siis jätkuvalt teenistust. Max, Roll, Kristen ja Kadi vingusid kõik, et nende hääled pole tegelikult sellised nagu raadios olid. Loomulikult on!. Okei, tegelikult oli nende hääli tõesti moonutatud. Nad oleksid nagu heeliumit sisse hinganud. Aga nad ise on küll kõik meeletult ägedad! Tõsiselt lahedad tüübid. Ainult naerda võikski nendega. Aa, see ka veel, et Viinalasside pool olime me märgade riietega(ujumisest) ja Janice saatis meid(loe:mind ja Kadit) Emily tuppa kuivi riideid valima. Me otsisime küll hommikumantleid, kuid leppisime lõpuks dressipükste ja pusadega(hommikumantleid polnud). Janice saatis meid nendega ka koju. Vähemalt hakkas soe. Nüüd tulin just koju. Ja ma olen nii megaväsinud! Nagu niiiii väsinud ja ma pean homme veel kinno ka minema. Pigem lebotaks sellel ajal kusagil. Nii lahe oli täna lihtsalt. Eriti see tagumine osa. Kui me hullumajast mööda jooksime ja Joshi juures vett käisime küsimas. Ei, väga lahe on nendega alati. Peaaegu sama lahe oli Kadi ja Rolandiga täna joosta(sest Kristen lippas ees minema ja jõime seega kolmekesi) nagu laagriski. Isegi lahedam vist. Ei, see on väga lahe, et nad nüüd ristitud on, sest kogudusel läheb neid kolme lihtsalt(ja ülejäänud kolme ka loomulikult) täiega vaja. Sellistest headest sõpradest võiks terve planeet kubiseda. Vot see oleks vägev. Aga noh, hea seegi, et nad Salemis on. Ja täna rääkisin Liisiga veel Salemis. Ta tegi mulle täieliku ususüsti. Tekitas täiega tahtmise olla parem kristlane, millega seoses meenub mulle, et peaksin vist Piiblit lugema. Tänks, Liis :)

04.08.07

Okei, nüüd otsustasin pealkirjade asemele numbreid panna. Tuleb palju rohkem kasuks. Esiteks ei pea ma mingeid pealkirju mõtlema ja teiseks saan ma kunagi vaadata, kuidas need numbrid jooksevad. Igatahes olen ma terve tänase päeva kodus olnud. Kui ma Viljandist jõudsin, siis oli mu kindel plaan magama minna. Kohe kui olin toa koristamisega ühele poole saanud. Njah, toa sain alles seitsme ajal korda. Aga see on ainuüksi selle pärast, et ma tšättisin MSN-is teistega ja tegin toas suurpuhastust. Selle käigus sain ka palju Viljandi ja Tartu peale mõelda. Mõelda vaid, et ma olin seal nii kaua. Päris hullult tahan juba teisi näha. Viljandis olles sain ainult vanaemaga rääkida. Ma pole nii kaua näinud Maalit, Laurat, Eliisat, Kadit, Kertut, Janelit(eriti pikalt), Marjot, Kailit, Kerstit, Veikot, Kristenit, Jakobit, Rolandit, Harrit ja Maxi. Ja Valtsi ning Martinit pole ka mega kaua näinud. Okei, tegelt ma nägin neid umbes nädal aega tagasi(kõiki, v.a. Maalit, Janelit, Martinit ja Valtsi) Aga see tundub sellegi poolest palju pikem aeg olevat. Meenutab lausa igavikku. Ja Liisi pole ka nii kaua näinud. MSN-is vahel räägime, aga näinud pole küll nii kaua. Ja homme on ristimine. Kadi, Kertu, Sipsiku, Veiko, Kristeni ja Rolandi ristimine. Nii lahe! Millalgi tuleb minu oma ka. Jube! Kõhust võtab õõnde, kui ma sellele mõtlen. Aga noh, see on alles siis, kui Eliisa tagasi tuleb. Ta tuleb alles 27.08. Kahjuks. Sõpradest eemal olles hakkad neid väärtustama palju enam. Ma mäletan seda, et Kira ütles kunagi selle kohta, et kirikust eemal olles hakkad väärtustama elu väljaspool kirikut. Mul on vist vastupidi. Viljandis olles igatsesin ma täiega Salemit. Samuti nägin ma seal igat liiget(ma mõtlen neid, kellega ma suhtlen e. noori) eraldi ja erinevalt(või noh kujutasin ette või nii). Nagu mingid kontuurid oleksid välja kujunenud. Kohutav oleks, kui ma neid edaspidi üldse ei näeks. Sellest mõeldes tulid mulle Cätlyn ja Näncy meelde. Nemad mõlemad elavad ju nii kaugel ja ma näen neid nii harva. Ühte harvemini kui teist. Cätlyn elab Võrus ja Näncy üldse Soomes. Okei, Cätlynile otsustasin täna kirjutada. Ma olin juba pool lehte täis kirjutanud ja mõtlesin, et ei suuda enam. Nüüd räägin hoopis Lauraga. Temaga on nii hea üle pika aja jälle rääkida. Ja Rolandiga ka. Tema ajab alati naerma lihtsalt. Igas ühes neis on midagi, mida teistes pole. Viljandis olles tundsin, kuidas ma eemaldun kristlusest ning ma ei tundnud Püha Vaimu enda sees. Loomulikult oli Piiblit ka kohutavalt raske lugeda. Siis ma palvetasin. Ma palvetasin, et ma jääks usule kindlaks ja oskaksin väärtustada kõike, mis Jumal mulle kinkinud on. Ja naljakas on see, et mingil hetkel said mul mõtted otsa ja ma lihtsalt mõtlesin Tartu peale. Ja siis tulid mulle meelde Eliisaga veedetud kõige pöörasemad hetked, Lauraga räägitud kõige paremad jutud, Rolandi kõige paremad naljad, Kristeni kõige heatahtlikumad laused ja kõik teised Salemi noored. Loomulikult olen ma seda palju võimsamalt tundnud. Sellel hetkel oli see mulle arvatavasti meeldetuletus, et mul on tõelised sõbrad olemas. Neid tuleb lihtsalt osata hinnata siis, kui nad sul veel olemas on. Sõbrad on alati toeks. Seda tuleb osata lihtsalt hinnata. Selle kogemuse läbi mõistan, kui suur kingitus nad lihtsalt on.

04.08.07

Lõpuks ometi sain sealt tulema. Just viimasel nädalal oli vaja punaseid sõstraid korjata. Ei no loota oli onju, et ma seda tegin. Kuidas ometi sain ma neid korjata?! Kõik kohad olid ju punaste sipelgate pesasid täis. Ükskõik kuhu ma ka ei astunud, mu jalad olid kohe neid täis. Jube. Ma ei saanud ju ometi ühe koha peal hüpates marju korjata. Seismisest rääkimata. Olgugi, et ma streikisin, pidin seda siiski tegema. Aga loomulikult tooliga. Päris võimatu oli tooli pealt marju korjata. Kohe kui ma mingi marjakobara järgi küünitasin, lendasin ma tooliga põõsasse. Hea seegi, et ma enam ei pea sipelga kuningannat mängima. See roll tüütaski mind juba ära. Nüüd on Ly kord. Mina võin nüüd jälle linnas elada. Ja MSN on minu jaoks alati olemas, kui mul seda vaja peaks minema. Tegelikult on seda alati vaja. Loomulikult on kõige hullem asi see, et just nüüd kui mina sain Tartusse tulla, sõitis Eliisa minema. Ja ma pole ikka veel oma SIM kaarti leidnud. Arvatavasti selle pärast, et ma just paar tundi tagasi koju jõudsin ning mul pole olnud veel aega seda otsida. Hea on jälle kodus olla. Nagu alati. Üle pika aja vestlesin ka Martiniga. Ja homme on ristimine(Kadi&Kertu, Sipsik, Roland, Veiko ja Kristen) Nii lahe! Okei, ma pean nüüd tuba koristama ja Ly eest palvetama(talle kuluks see ära), sest nüüd on tema Viljandis. Ahjaa, eile sain ma kaks maasikat(vanaema juures). Arvatavasti viimast. Kahju küll.