Jooks+mäkk

Selle nädala kõige kohutavam asi oli see, et ma käisin täna kaks korda mäkis. Esimene kord Laura, Jakobi ja Veikoga ning teine kord Kadiga(megalahe). Esimesel korras selle pärast, et me leppisime eile Martini ja Lauraga kokku, et läheme mäkki(loomulikult Martini asemel tulid sinna Veiko ja Jakob). Pärast seda läksime Salemisse. Vot sinna tuli lõpuks Martin. Väga äge. Mina ei viitsinud ka Salemis eriti kaua passida ja noh kuna me ka otsustasime, et läheme kell seitse jooksma ja ujuma(Kadi, Laura, Max, Risto ja Martin), siis läksin koju, et riided ära vahetada. Kokku saime Viinalasside maja ees(kogu kamp). Mina sain Kadiga veel tema maja juures kokku ja sealt edasi läksime Viinalasside poole. Edasi jooksimegi siis karjääri juurde. Täiega mõnus oli seal ujuda. Nagu täiega. Martin, Risto ja Laura läksid kohe välja, meie jäime veel Kadi ja Maxiga lollitama. Max õpetas meile päris palju uusi viise, kuidas pritsida. Tagasi saime Lindeni autoga(ta tuli ka mingi aeg ujuma...Bobiga). Kuna on reede õhtu ja me kumbki Kadiga ei viitsinud lihtsalt kodus olla, siis otsustasime, et läheme linna või sööma või kuskile. Nüüd tuleb mängu see teine mäkis käik. Me olime seal ka suht kaua ikka(McChicken). Kaasa ostsime veel metsamarja pirukad. Edasi rääkisime kõndides. Jõudsime lõpuks mingile Mõisavahe pingile, kus keegi Tom palus meie abi kolme ja seitsme vahel valides(3). Loomulikult ei selgitanud ta meile, miks see nii oluline oli kahjuks, sest Kadi ei suutnud muust mõelda, kui sellest, miks seda vaja oli. Mingid venelased tulid ka meie suunas, mille peale me ümber kiigu tiirutama hakkasime. Lõpuks jõudis neile kohale, et me nende eest "põgeneme" ning jätsid meid rahule. Kokkuvõttes rääkisime me vähemalt 3(Tom vist küsis meilt varjatul viisil, mitu tundi me rääkida kavatseme) tundi niisama. Põhiliselt noortekatest ja Salemist. Kõik lahedad noortekad meenusid sellega seoses. Väga lahe oli täna. Tõsiselt palju sai olulistest asjadest räägitud. Homme lähme ka linna veel. Loodetavasti mitte mäkki.

Eliisa

Kuna ma lubasin endale(vähem kui teistele), et ma enam ei põe nii palju igasuguste tühiste asjade pärast ning ei vingu, aga kuna ma Eliisat niiiii väga igatsen, siis pean ma vähemalt blogisse kirjutama tema kohta. Parim sõbranna ju ikkagi. Ja just praegu on ta ära. Nagu just P.R.A.E.G.U. Ja tagasi tuleb ta alles 27ndal. Oot, palju mul nüüd aega ongi? 18 päeva?! Ma ei näe teda veel 18 päeva! Misasja?! Appiii! Nüüd on mul küll põhjust emoks hakata. Okei, okei. Mul oleks temaga nii väga vaja rääkida. Ja praegu teda pole. Nagu mõlemad inimesed, keda ma usaldan(kes tõesti ei räägi edasi) on ära. Jube! Eliisat tahaks küll kohutavalt näha või vähemalt rääkida temaga. AGA mul on ju SIM-kaart kadunud ja Eliisal on telefon väljas. Okei, no põhimõtteliselt saab ka kirjutada, aga ta pidi ise mulle esimesena kirjutama(sest ta ei osanud mulle seda aadressi öelda), aga arvatavasti kirjutab ta Viljandisse. Ja ma ei tea millal. Seega jääb üle ainult vinguda. Okei, parem otsin oma SIM-kaardi üles ja helistan siis Maalile. Jah, seda ma homme teengi! Uskumatu. Ma pole Eliisat näinud ma ei teagi kui kaua ja ma tunnen juba, et kõik on paigast ära. Ma ei jõua enam ära oodata, millal ta tagasi tuleb. Selle aja jooksul olen ma küll täiega mõistnud seda, kui tõeline sõbranna ta on. Ma pole vist veel ühtegi teist oma sõbrannat nii kohutavalt igatsenud. Eliisa, tule juba tagasi! Ja sorri, et ma emotsen!

Cupery`d

Mul oli eile nii rõve peavalu, et ma ei hakanud blogitama. Igatahes eile ma:

• Käisin Kristeni ja Kertuga mäkis
• Läksin pärast seda nendega Salemisse
• Käisin Kertuga poes(ostsime kodugrupi jaoks puuvilju ja Max`ile pilaffi)
• Tegin Kertu ja Kadiga puuviljasalatit
• Olin kodugrupis
• Sain sealt häid mõtteid
• Läksin Kadi ja Kertuga Viinalasside poole(Cupery`de lahkumispidu)
• Rääkisin Eveli, Triinu ja Heleriniga Viinalasside katusel
• Kõndisin Kadi, Kertu ja Kailiga(tema sõitis) läbi metsa kodu poole, kus mingid poisid põõsast välja hüppasid ning Kadi ja Kertu selle peale kiljuma pistsid(NB! Mina mitte)
• Jõudsin koju
• Ei kirjutanud blogi
• Suht kõik. Kuigi kahju, et me siiski eile jooksma&ujuma ei saanud minna. Isegi Veli ja Liis oleks saanud tulla, kui me poleks Viinalasside poole läinud. Aga eks nad tulevad siis järgmine kord. Reedel saab Martin ka meiega kampa lüüa ja jooksma tulla. Jee! Ja Laura tuleb ka homme tagasi.

Simpsonid :)

Ma ei teinud täna vist mitte midagi mõtekat. Kui ma üldse tegin täna midagi. Ma nagu tegin midagi, aga ei suuda meenutada mida. Ahjaa, ma käisin kinos. Vaatasime Simpsoneid(ei soovita eriti). Mina istusin Rolli ja Laura vahel. Me nägime kinos veel Helerini, Triinu, Merlini, Deeliat ja Iisakut, kes oli oma kahe sõbraga. Iisakust veel nii palju, et ta on emo(heas mõttes emo). Kuigi ta saab alati vihaseks, kui ma seda kogemata valjult välja ütlen. Ma ei ole alati aru saanud, kas ma olen seda mõelnud või läinud kaugemale sellest-välja öelnud. Võimalik, et ta on siiski rokkar(emo asemel). Vähemalt ta ise väidab seda nii tuliselt. Samas võimalik, et ta tahab teisi seda lihtsalt uskuma panna. Tal on lahedad juuksed. Kahju, et ta tahab need roosaks mäkerdada(see võib tegelt lahe välja näha) ja omale mingi needi näkku kinni lüüa. Aga sellel pole erilist vahet, milline ta välispidiselt on, iseloomult on ta täiega lahe poiss. Temaga võib vabalt ükskõik millistel teemadel rääkida. Väga tark on ta. Valtsi vend ju. Ei, tegelikult oli kinos väga lahe, vaatamata sellele, et film just kõige parem polnud. Pärast kino läksime Lauraga kaubamajja. Montonis oli palju uut kaupa. Hmmmm. Kaupsi me ka eriti kauaks ei jäänud. Seal mökutamise asemel suundusime hoopis mäkki(Laura ettepanek). Seal võtsime Chicken Premium eine vist. McChicken jääb ikka peale. Mäkk on ikka veel üsna populaarne koht. Seda ka ainult selle pärast, et mäkis olid lisaks mulle ja Laurale veel ka Deelia, Maria-Kristiina ja Betti. Ning pärast seda liikusime Salemi poole. Laura saatis mu veel bussipeatusesse ka. Nii armas. Kodus tundsid, et mul on nii paha olla, et hakkan kohe Iisakut mängima(meil oli laagris üks nali selle kohta). Ma tahtsin täna veel Kadi, Rolli ja Kristeniga(mesimees ju) jooksma minna, aga kuna Kadi läks maale ja minul pea valutas, siis otsustasime selle homse kaela lükata. Pärast linnast tulekut magasin ka natuke. Ning loooomulikult tulin pärast ärkamist MSNi ja orkutisse. Siin olen ma tegelikult siiani ja teen Martini ja Mesimehega plaane, kuhu ujuma ja jooksma minna(hoolimata sellest, et Kristen tahab, et keegi sinna teda sõidutaks). Lahe on see, et Martin tuleb ka vist. Martin on ka üliäge nagu. Ei jah, väga hea siiski, et Kristen vist ikkagi on nõus jälle Kabinase jooksma. Jess! Kristen on nii lahe ikka. Ja Liis tuleb ka vist! Juhuu! Hea, et Jumal mulle nii head sõbrad kinkinud on.

05.08.07

Ristimine. Ülilahe oli nagu. Nii hea oli kõiki sõpru, eriti ristitavaid näha. Nende tähtis päev ju. Isegi Liis oli seal. See oli nii lahe. Lõpuks nägin tema ka ära. Ja tema hakkab ka nüüd Salemis käima. Veel üks põhjus, miks eelistada Salemit teistele kogudustele. Kõige naljakam oli vist Veiko ristimine. Terve selle aja ma naersingi(Max lisas naljakaid kommentaare ka). Ma pakun, et kõik naersid sellel ajal. See oli lihtsalt nii koomiline. Üsna naljakas oli ka see, kui Kadi sinna auku astus. Pärast ristimist suundusime Jumalateenistusele, kus noored koguduse liikmeteks õnnistati. Mõnus Jumalateenistus oli. Nüüd oli pitsa söömise aeg. Pitsad söödud, liikusime Salemi poole. Vana kaubamaja juures hargnes meie hiiglaslik seltskond kaheks. Kaili, Kadi, Kertu, Sipsik, Kersti ja keegi veel läksid Salemi poole ning mina koos Veiko ja Lauraga zeppelini suunas. Mäkist käisime ka läbi. Zeppelinist oli Veikole mingeid uusi jalatseid vaja. Slippereid. Midagi, millest ta vaimustuses oleks olnud, ta vist ei leidnudki. Aga samas ei pruukinud ta oma vaimustust lihtsalt välja näidata. Ma olen praegu nii unine lihtsalt. Veiko ja Laura läksid edasi Salemisse, mina koju. Me tahtsime noortega midagi edasi ka teha ning otsustasime siis ujuma minna. Kodus rääkisin Rolandiga, et võiks Kabinasse joosta ja ujuma minna. Tema oli rõõmuga nõus. Kutsusime Kadi ka. Lõpuks läksime neljakesi(Kristen liitus meie VIP seltskonnaga). Mingi eriline jooksmine see küll polnud, aga ääretult äge oli siiski. Ma ei suutnud korralikult joostagi, sest mu jalanõud hõõrusid ja Roland väsitas mu alguses kohe oma naljadega ära. Seega, terve tee me suht naersimegi. Või siis kõndisime(sest mina olin nii boss ja nõudsin puhkust). Praegu on mu kannad päris roosad. Isegi mu kingad pole nii roosad vist. Ahjaa, meist sõitsid Viinalassid ka mööda. Alguses põrutasid nad meist mööda ja olles avastanud, et need oleme meie, siis sõitsid tagasi(me mõtlesime korraks, et hüppame põõsastesse) ja kutsusid meid enda juurde õhtust sööma. Igatahes ujumistest veel nii palju, et vesi oli lihtsalt mõnus. Ja Maxil, Kristenil ja Rolandil olid mingid haiged plaanid mulle ja Kadile kogu aeg selga hüpata. Ühe korra kaldas hüppas Max isegi mu kanna peale(ma lebotasin vees) ja siis kaebas, et ta varvas hakkas sellest valutama. Kuigi jah, minu kand oli veel hullemas olukorras. Ja tagatipuks läks lahti ka liivasõda. Kadi või Kristeni algatusel. Rolandile visati vist liiva suhu ka veel. Max kannatas kõige vähem. Küllap selle pärast, et kuna Kadil lõi jalga kramp ja Max masseeris jalga, siis tahtis ta, et temasse veits aupaklikumalt suhtutaks edaspidi. Ei, tegelt vaevalt asi selles oli. Lõpuks viis Max meid autoga Viinalasside poole. Seal oli täielik rootsi laud. Kauaks me sinna ei jäänud. M tahtsime ju raadiost tänast Jumalateenistust kuulata. Autos käisid meie tavalised plika naljad edasi. Max ütles mulle ka, et mul on uus naer, mis on vanast palju parem. Arvata on jah, et see parem on. Ma mõtlesin seda ju 2 kuud välja! Ei, tegelikult mina küll aru ei saa, et mu naer oleks muutunud. Autos kuulasime siis jätkuvalt teenistust. Max, Roll, Kristen ja Kadi vingusid kõik, et nende hääled pole tegelikult sellised nagu raadios olid. Loomulikult on!. Okei, tegelikult oli nende hääli tõesti moonutatud. Nad oleksid nagu heeliumit sisse hinganud. Aga nad ise on küll kõik meeletult ägedad! Tõsiselt lahedad tüübid. Ainult naerda võikski nendega. Aa, see ka veel, et Viinalasside pool olime me märgade riietega(ujumisest) ja Janice saatis meid(loe:mind ja Kadit) Emily tuppa kuivi riideid valima. Me otsisime küll hommikumantleid, kuid leppisime lõpuks dressipükste ja pusadega(hommikumantleid polnud). Janice saatis meid nendega ka koju. Vähemalt hakkas soe. Nüüd tulin just koju. Ja ma olen nii megaväsinud! Nagu niiiii väsinud ja ma pean homme veel kinno ka minema. Pigem lebotaks sellel ajal kusagil. Nii lahe oli täna lihtsalt. Eriti see tagumine osa. Kui me hullumajast mööda jooksime ja Joshi juures vett käisime küsimas. Ei, väga lahe on nendega alati. Peaaegu sama lahe oli Kadi ja Rolandiga täna joosta(sest Kristen lippas ees minema ja jõime seega kolmekesi) nagu laagriski. Isegi lahedam vist. Ei, see on väga lahe, et nad nüüd ristitud on, sest kogudusel läheb neid kolme lihtsalt(ja ülejäänud kolme ka loomulikult) täiega vaja. Sellistest headest sõpradest võiks terve planeet kubiseda. Vot see oleks vägev. Aga noh, hea seegi, et nad Salemis on. Ja täna rääkisin Liisiga veel Salemis. Ta tegi mulle täieliku ususüsti. Tekitas täiega tahtmise olla parem kristlane, millega seoses meenub mulle, et peaksin vist Piiblit lugema. Tänks, Liis :)

04.08.07

Okei, nüüd otsustasin pealkirjade asemele numbreid panna. Tuleb palju rohkem kasuks. Esiteks ei pea ma mingeid pealkirju mõtlema ja teiseks saan ma kunagi vaadata, kuidas need numbrid jooksevad. Igatahes olen ma terve tänase päeva kodus olnud. Kui ma Viljandist jõudsin, siis oli mu kindel plaan magama minna. Kohe kui olin toa koristamisega ühele poole saanud. Njah, toa sain alles seitsme ajal korda. Aga see on ainuüksi selle pärast, et ma tšättisin MSN-is teistega ja tegin toas suurpuhastust. Selle käigus sain ka palju Viljandi ja Tartu peale mõelda. Mõelda vaid, et ma olin seal nii kaua. Päris hullult tahan juba teisi näha. Viljandis olles sain ainult vanaemaga rääkida. Ma pole nii kaua näinud Maalit, Laurat, Eliisat, Kadit, Kertut, Janelit(eriti pikalt), Marjot, Kailit, Kerstit, Veikot, Kristenit, Jakobit, Rolandit, Harrit ja Maxi. Ja Valtsi ning Martinit pole ka mega kaua näinud. Okei, tegelt ma nägin neid umbes nädal aega tagasi(kõiki, v.a. Maalit, Janelit, Martinit ja Valtsi) Aga see tundub sellegi poolest palju pikem aeg olevat. Meenutab lausa igavikku. Ja Liisi pole ka nii kaua näinud. MSN-is vahel räägime, aga näinud pole küll nii kaua. Ja homme on ristimine. Kadi, Kertu, Sipsiku, Veiko, Kristeni ja Rolandi ristimine. Nii lahe! Millalgi tuleb minu oma ka. Jube! Kõhust võtab õõnde, kui ma sellele mõtlen. Aga noh, see on alles siis, kui Eliisa tagasi tuleb. Ta tuleb alles 27.08. Kahjuks. Sõpradest eemal olles hakkad neid väärtustama palju enam. Ma mäletan seda, et Kira ütles kunagi selle kohta, et kirikust eemal olles hakkad väärtustama elu väljaspool kirikut. Mul on vist vastupidi. Viljandis olles igatsesin ma täiega Salemit. Samuti nägin ma seal igat liiget(ma mõtlen neid, kellega ma suhtlen e. noori) eraldi ja erinevalt(või noh kujutasin ette või nii). Nagu mingid kontuurid oleksid välja kujunenud. Kohutav oleks, kui ma neid edaspidi üldse ei näeks. Sellest mõeldes tulid mulle Cätlyn ja Näncy meelde. Nemad mõlemad elavad ju nii kaugel ja ma näen neid nii harva. Ühte harvemini kui teist. Cätlyn elab Võrus ja Näncy üldse Soomes. Okei, Cätlynile otsustasin täna kirjutada. Ma olin juba pool lehte täis kirjutanud ja mõtlesin, et ei suuda enam. Nüüd räägin hoopis Lauraga. Temaga on nii hea üle pika aja jälle rääkida. Ja Rolandiga ka. Tema ajab alati naerma lihtsalt. Igas ühes neis on midagi, mida teistes pole. Viljandis olles tundsin, kuidas ma eemaldun kristlusest ning ma ei tundnud Püha Vaimu enda sees. Loomulikult oli Piiblit ka kohutavalt raske lugeda. Siis ma palvetasin. Ma palvetasin, et ma jääks usule kindlaks ja oskaksin väärtustada kõike, mis Jumal mulle kinkinud on. Ja naljakas on see, et mingil hetkel said mul mõtted otsa ja ma lihtsalt mõtlesin Tartu peale. Ja siis tulid mulle meelde Eliisaga veedetud kõige pöörasemad hetked, Lauraga räägitud kõige paremad jutud, Rolandi kõige paremad naljad, Kristeni kõige heatahtlikumad laused ja kõik teised Salemi noored. Loomulikult olen ma seda palju võimsamalt tundnud. Sellel hetkel oli see mulle arvatavasti meeldetuletus, et mul on tõelised sõbrad olemas. Neid tuleb lihtsalt osata hinnata siis, kui nad sul veel olemas on. Sõbrad on alati toeks. Seda tuleb osata lihtsalt hinnata. Selle kogemuse läbi mõistan, kui suur kingitus nad lihtsalt on.

04.08.07

Lõpuks ometi sain sealt tulema. Just viimasel nädalal oli vaja punaseid sõstraid korjata. Ei no loota oli onju, et ma seda tegin. Kuidas ometi sain ma neid korjata?! Kõik kohad olid ju punaste sipelgate pesasid täis. Ükskõik kuhu ma ka ei astunud, mu jalad olid kohe neid täis. Jube. Ma ei saanud ju ometi ühe koha peal hüpates marju korjata. Seismisest rääkimata. Olgugi, et ma streikisin, pidin seda siiski tegema. Aga loomulikult tooliga. Päris võimatu oli tooli pealt marju korjata. Kohe kui ma mingi marjakobara järgi küünitasin, lendasin ma tooliga põõsasse. Hea seegi, et ma enam ei pea sipelga kuningannat mängima. See roll tüütaski mind juba ära. Nüüd on Ly kord. Mina võin nüüd jälle linnas elada. Ja MSN on minu jaoks alati olemas, kui mul seda vaja peaks minema. Tegelikult on seda alati vaja. Loomulikult on kõige hullem asi see, et just nüüd kui mina sain Tartusse tulla, sõitis Eliisa minema. Ja ma pole ikka veel oma SIM kaarti leidnud. Arvatavasti selle pärast, et ma just paar tundi tagasi koju jõudsin ning mul pole olnud veel aega seda otsida. Hea on jälle kodus olla. Nagu alati. Üle pika aja vestlesin ka Martiniga. Ja homme on ristimine(Kadi&Kertu, Sipsik, Roland, Veiko ja Kristen) Nii lahe! Okei, ma pean nüüd tuba koristama ja Ly eest palvetama(talle kuluks see ära), sest nüüd on tema Viljandis. Ahjaa, eile sain ma kaks maasikat(vanaema juures). Arvatavasti viimast. Kahju küll.