Lahe lahe ja veelkord lahe! Täna käisime Eliisaga linnas ja istusime Vanemuise ees muru peal ja sõime mureleid ja maasikaid(murelid olid head, aga maasikad meenutasid plastmassi). Ja noh, muidugi kohale jõudes selgus, et Vanemuises oli lõpetamine. Aga see meid loomulikult ei huvitanud(me oleme ju Eliisa&Kristin). Ja seal me siis lösutasimegi ja sõime marju. Nii suvine tunne oli. Ja loomulikult sööb Eliisa minu tuttavatest kõige aeglasemalt. Päris naljakas oli vaadata, et mul oli nii palju söödud ja ta oli vaevu alustanud. Aga vähemalt on see seedimisele kasulik. Pärast seda läksime kaubamajja chillima. Tegelt vaatasime iPode ja kleite ja rääkisime Liisiga. Tore oli teda üle pika aja näha. Ja siis ma avastasin kaupsis, et ma ajasin omale pluusile maasikaplekid. Tore meenutada vähemalt. Ja nii nunnu oli see, et Eliisa ei jõudnud enda marju ära süüa(murul) ja siis ta ütles jälle: "Palun söö sina need ära, ma ei jõua enam" ja siis ta tegi seda nunnut nägu ka. Ta teeb alati nii, kui ta süüa ei jõua. Eriti pärast Jumalateenistusi. Kunagi ma filmin seda. Kindlasti. Ka siis, kui see jääb mu viimaseks teoks. Isegi kui ma seda noorena teha ei saa, siis otsin ta vanana kasvõi maa alt üles ja filmin seda naljakat nägu. Siis on hea vaadata alati oma niiiiiiiii kallist sõbrannat. Nii hea, et mul on selline naerupomm olemas. Kõigil peaks selline olema. Siis poleks küll keegi õnnetu, kui kõigil oleks üks Eliisa. Või nagu mina küll naeran koguaeg, kui ma temaga olen. Nii äge. Ja siis ma pidin nahahooldusesse minema. Mingi puhastusprotsess. Päris lahe oli, aga selle kosmeetiku kätel oli suitsu lõhn ja see häiris natuke. Päris tore loom, ma arvan. Nii ja siis see protsess ise oli ka nii, et mitu maski tehti ja veel veeauru ja nii. Pärast läksin koju ja sain Veikolt kõne, et täna võiks mingi filmika teha või nii, aga Max polnud nõus. Ta ütles:" Ilusate ilmadega sees passimine on hullem veel, kui sooja pärast püksi pissida". Mida iganes ta selle all siis mõtles. Ja siis sellest ei tulnudki midagi välja. Selle asemel läksin hoopis Helenaga ratastega sõitma. Hea oli teda üle pika aja näha. Ta oli ikkagi mu väga tore mata pinku. Hea oli tunni ajal rääkida, sest tal on küll kordumatu huumor. Ja loomulikult on ta naljad muidu kiimas vanamehele väga sarnased. Aga kuna mina olen kristlane, siis mind ta säästab nendest. Me sõtsime ka suht kaua ja siis läksime koju. Ja kuna ma kodus ka ei viitsinud olla, siis läksin Nänciga õue. Mis siis, et kell oli juba 11 läbi.Ja nüüd tulingi koju ja enne magama minekut pean kindlasti palvetama.
Wednesday, June 20, 2007
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
nii armas.! see jutt on kõige lemmikum. ainult selle pärast et siin minust nii palju on. ok ok :D:D:D:D tegelikult mul ei olegi lemmik kujunenud. võibolla veel tuleb. aga minumeelest läheb aina paremaks. minu arvamus on selline.
Post a Comment