Lõpuks ometi sain sealt tulema. Just viimasel nädalal oli vaja punaseid sõstraid korjata. Ei no loota oli onju, et ma seda tegin. Kuidas ometi sain ma neid korjata?! Kõik kohad olid ju punaste sipelgate pesasid täis. Ükskõik kuhu ma ka ei astunud, mu jalad olid kohe neid täis. Jube. Ma ei saanud ju ometi ühe koha peal hüpates marju korjata. Seismisest rääkimata. Olgugi, et ma streikisin, pidin seda siiski tegema. Aga loomulikult tooliga. Päris võimatu oli tooli pealt marju korjata. Kohe kui ma mingi marjakobara järgi küünitasin, lendasin ma tooliga põõsasse. Hea seegi, et ma enam ei pea sipelga kuningannat mängima. See roll tüütaski mind juba ära. Nüüd on Ly kord. Mina võin nüüd jälle linnas elada. Ja MSN on minu jaoks alati olemas, kui mul seda vaja peaks minema. Tegelikult on seda alati vaja. Loomulikult on kõige hullem asi see, et just nüüd kui mina sain Tartusse tulla, sõitis Eliisa minema. Ja ma pole ikka veel oma SIM kaarti leidnud. Arvatavasti selle pärast, et ma just paar tundi tagasi koju jõudsin ning mul pole olnud veel aega seda otsida. Hea on jälle kodus olla. Nagu alati. Üle pika aja vestlesin ka Martiniga. Ja homme on ristimine(Kadi&Kertu, Sipsik, Roland, Veiko ja Kristen) Nii lahe! Okei, ma pean nüüd tuba koristama ja Ly eest palvetama(talle kuluks see ära), sest nüüd on tema Viljandis. Ahjaa, eile sain ma kaks maasikat(vanaema juures). Arvatavasti viimast. Kahju küll.
2 comments:
Kadi & Kertu = Kedu.... :P
Post a Comment