27

Elu on ALATI ilus. Ükspuha, mis juhtub. Ükspuha, mis keegi teeb või mõtleb. Veel vähem, mis ütleb. Elu on ilus ja jääb ilusaks. Tänapäevane maailm on nii agressiivne. Täis vägivalda. Vaenust tekib vägivald, vägivallast hirm, hirmust pessimism, tunne, et miski siin maailmas pole enam õieti. See pole ju nii. Ära pürgi tundmatutesse kaugustesse. Ära mõtle suuremalt, kui Sa ise oled. Võta aeg maha ning vaata enda ümber. Kõik on hea! Vaata aknast välja, mis iganes Sa sealt ka ei näeks. Mõtle, kuskil teeb seda sama inimene, kellest hoolid. Ning kui kasvõi 1 säärane inimene. Kasvõi 1, kes hoolib. Siis on elu ilus. Ära ole pime. Ükskõik, mis keegi ütleb või teeb. Sina vaata aknast välja ning mõtle nendele, kes on Sulle lähedased. Ning Sul ei saa elus kunagi valus olema.

Ma ei tea, kas see päriselt ka mõjub, aga kuna ma mingi aeg kõike huvitavat oma märkmikusse üles kirjutasin ja selle taaskord olen avastanud, siis mõtlesin, et kirjutan sellest blogisse. NB! Ma POLE emo. Ma pole seda ise eriti katsetanud(jutu sisu). Selle jutu sain ma tegelikult tänu Aarnele. Ma ei tea, kas tema on selle välja mõelnud(ta on väga loov inimene) või on ta selle kusagilt leidnud. Mina isiklikult seda lugedes ja kirjutades mõtlesin Eliisale. Ma pole teda näinud umbes....hmm...umbes 25 päeva. Nii kaua! Aga õnneks näen ma teda juba kümne päeva pärast. Jesss! Ja siis läheb Maali ära Inglismaale. Aga õnneks ta tuleb oma esimesel vaheajal Tartusse. Kui hästi läheb. Ja Veiko tuleb ka juba 26ndal Pärnust tagasi. Peaks vist pipragaasi muretsema, et ta kõditamisest pääseda. Ning Laura läheb 23ndal Rootsi ja tuleb alles 29ndal! Nagu mida pekki?! Ahjaa, täna nägin Janeli`d ka üle pika aja. Ja ka Deeliat. Nii hea, et Eliisa varsti tagasi tuleb. Mina olen selle üle üliõnnelik. Lõpuks näen teda jälle üle pika aja! Ma tunnen temast nagu täiega puudust. Kuna Eliisa on ära olnud, siis olen saanud ka rohkem aega veeta Kadiga ja Lauraga, mis on ka lihtsalt super olnud. Nad on ka lihtsalt nii üleägedad inimesed. Aga Eliisa võiks siiski juba kiiremini tagasi tulla. Okei, täna on 17 onju, siis tuleb 18, 19, 20, 21, 22, 23(Laura läheb ära. Niu), 24, 25, 26(Veiko tuleb) ja siis see kuulus 27 Jess! Lõpuks tulebki Eliisa. Seega 10 päeva veel! Nii vähe! Nii lahe! Ja siis tulebki ta juba tagasi! Jupiduu! Ja siis veel 29ndal tuleb Laura ka tagasi! Nii super lihtsalt! Täna pidin veel tibi ka mängima. Õigemini, mitte mängima, vaid laskma ennast tibina filmida, sest ma ei pidanud ju eriti pingutama selleks(eksole Roland). Okei, igatahes näen ma kümne päeva pärast jälle Eliisat ja ma olen ka nii õnnelik, et minu elus on ka Laura ja Kadi, kellega on alati nii lahe olnud.